| 3DNews : Videokaardid : Radeon HD2900XT – õigustamatud lootused ja fundamentaalsed uuendused – osa 3 |
  |
 |
|
Radeon HD2900XT – õigustamatud lootused ja fundamentaalsed uuendused – osa 3
Autor: 3DNews.ee
Kuupäev: 14.05.2007 [20:29]
Lähemalt 2
Artikli algusesse 
N-Patches
Radeon HD2900XT on, peale efektiivse piksel ja vertex shader’ite täitmise, võimeline päris tõhusalt töötama ka objekti „geomeetriaga“. GPU-sse sisseehitatud riistvaraline tesselatsioonimoodul võimaldab käigu pealt muuta rohmakas-nurkliku vähepolügonaalse mudeli täiesti korralikuks „siledaks“ objektiks. Vaatame, kuidas see toimub.
Selles testis seisneb GPU arvutusülesanne suure hulga suhteliselt nurklike mehikeste visualiseerimises. Alloleval ekraanipildilt on näha, kuidas see tegelikult välja näeb.
Mudelid on tõesti „nurklikud“ ja primitiivsed. Selleks, et oleks arusaadavam, miks nii juhtub, näitame ekraanipilti wire-frame režiimis.
Mis juhtub, kui nende objektide puhul kasutada tessellatsiooni? Detailsustaseme suurendamisel, suureneb polügoonide arv objektis nagu tessellatsioonitaseme väärtuse ruut. Kuid ainult polügoonide arvu suurenemisest objektis ei piisa. Oletame, et meil oli lähtekolmnurk ja me jagasime ta mitmeks väiksemaks. Kõik need kolmnurgad satuvad ikkagi ühele tasandile ning „nurklikkus“ ei kao kuhugi enne, kui ei ole tehtud järgmine samm. Edasi on vaja nihutada uute polügoonide tipud nii, et objekt saaks palju siledama vormi. Sellisteks muutusteks on palju mooduseid, nagu Bézier´i kõver, cubic spline, N-Patches jne. Praegu vaatleme me N-Patches meetodit. Jättes ära vahepealsed sammud, näitame kohe 8. tessellatsioonitasemega ekraanipilti, mis on selle testi jaoks maksimaalselt võimalik (riistvaraliselt toetab GPU HD2900XT kuni 15 tessellatsioonitaset).
Vaadake, kuidas on muutunud kujud! Mõttetute nurgeliste kuubikute asemel saime me väga korralikud silutud figuurid.
Aga nii näeb see välja meile harjumuspärasel kujul. Selle tehnoloogia võlu seisneb selles, et arendajad võivad tegutseda üsna tavaliste mudelitega, hoides kokku nii aega kui ressursse, aga riistvaralise tessallatsioonimooduliga videoprotsessor muudab objektid käigu pealt ilusaks pildiks. Kui varem oli see nagu „kriipsujuku“, siis nüüd saame me Radeon HD2900XT abil sama algoritmiga ilma eriliselt vaeva nägemata Pamela Andersoni.
Sellel diagrammil on kujutatud tootlikkuse muutus (mõõdetakse FPS-ides) tessellatsioonitaseme suurendamisel. Nagu näete, tuleb videokaart 8800GTS tessellatsiooni puudumisel selle lihtsa ülesandega suurepäraselt toime ning jõuab HD2900XT-st märgatavalt ette, kuid isegi kõige minimaalsem tessellatsioonitase muudab jõudude seisu kardinaalselt. 8800GTS-i tootlikkus kukub dramaatiliselt, samal ajal kui HD2900XT tootlikkus langeb vaid 25% võrra. See on ka mõistetav: ta on ju varustatud riistvaralise tesselatsioonimooduliga. Edaspidine tessellatsioonitaseme tõstmine viib FPS-i sujuva languseni Radeon HD2900XT puhul, kuid isegi kõige raskemal juhul ei lange FPS alla 200. Suurepärane tulemus.
Kõik need testid, mida me siiani oleme näinud, pärinevad AMD-st. Pole ime, et HD2900XT neis muljet avaldab. Nüüd aga proovime katsetada videokaarte testides, mis ei ole mingite videokaarditootjate toodang.
Sünteetilised testid DirectX9-s
D3D RightMark testid
Me otsustasime valida testpaketi D3D RightMark. Paketi viimane beeta-versioon võimaldab testides kasutada versiooni 3.0 shader’eid. Tootlikkuse mõõdikuna kasutame stseeni renderduskiirust kaadrit/sekundis (FPS) - kui kõige arusaadavamat ning harjumuspärast suurust tavakasutajale.
Test №1 Mõõdetakse piksel shader’ite tootlikkust ruudukujuliste plaatidega kaetud toa valgustamisel kolme liikuva valgusallikaga.
Selle ülesandega saab Radeon HD2900XT hakkama umbes 1,7 korda paremini kui 8800GTS.
Test №2 ja №3 Siin kasutatakse reljeeftekstuuri (paralax map´ing ja määratud funktsiooniga protseduuritekstuuride abil tekitatud karusnahaimitatsioon).
Ja ka siin on Radeon HD2900XT tasemel, kuid protseduurtekstuuride testis ei ole ta üleolek 8800GTS-ist enam nii muljetavaldav.
Test №4 Punktspraidid. Kujund moodustatakse väikeste spraitite suurest hulgast. Kasutatakse objekti animatsiooni ja kahepunktilise valgusallika hajuvat valgustust. Vertex shader’ite versioon on 2.0.
Ning jällegi on Radeon HD2900XT ees.
Test №5 Nähtamatute pindade mahalõikamine.
Stseeni madala geomeetria puhul on HD2900XT NVidia 8800GTS-ist üle vaid paar kümnendikku protsenti. Kuid geomeetria kõrge taseme puhul suureneb see kordades. Märkimisväärne on see, et Radeon HD2900XT tootlikkus selles testis ei sõltu tegelikult geomeetria tasemest. Muljetavaldav.
Test №6
Geomeetria töötluskiirus
Ning tõesti - geomeetria töötluskiirus on HD2900XT-l ligi 6 korda suurem, kui 8800GTS-l.
Sünteetika sünteetikaks, kuid nüüd on aeg kontrollida, kuidas käitub Radeon HD2900XT mängudes.
Testimine DirectX 9 mängudes Nii kaua kui ei ole ametlikult välja lastud DirectX10 toega mänge, peame tahes-tahtmata rahul olema DirectX9-ga. Vaatame siis, millele me sellisel puhul võime Radeon HD2900XT-ga loota. Me lisasime sellesse lõiku 3DMark’is tehtud testitulemused, kuna hoolimata sellest, et need testid on sünteetilised, baseeruvad nad arvutitel. mis on pärismängudele lähedasemad kui puhtsünteetilised testid, millega me tutvusime eespool.
3DMark’is kujuneb kõik Radeon HD2900XT jaoks päris hästi. Tootlikkuse poolest möödub ta nendes testides märgatavalt 8800GTS’ist ning ATI eelmise põlvkonna lipulaevast.
Mängus Need for Speed Carbon säilitab HD2900XT oma ülekaalu, kuid märkimisväärseks seda nimetada ei saa.
Mängus Elder Scrolss IV: Oblivition kasutame me HDR-režiimi samaaegselt koos täisekraanse silumisega, hea, et mõlemad videokaardid seda toetavad. Veider on see, et pisut enne ametlikku eelteadet lasid mõlemad ettevõtted, nii AMD kui ka NVIDIA, välja draiverid, mis tunduvalt parandavad tootlikkust selles mängus. Võrreldes eelmise versiooni draiveritega moodustas kasv iga toote kohta keskmiselt umbes 10 FPS. Mis sellest välja tuli, näete ise. Vaatamata edasi arenenud arhitektuurile, jääb Radeon HD2900XT 8800GTS-ile märgatavalt alla.
Mängus Serious Sam II on olukord Radeon HD2900XT-le veel hullem. Ta mitte ainult ei jää 8800GTS-ist oluliselt maha, vaid saab ka 1600x1200 resolutsiooni puhul hakkama sellega, et laseb ette eelkäija X19050XTX-i.
Sellest hoolimata rehabiliteerib Radeon HD2900XT enda mängus Quake 4 ning on võimeline 8800GTS-ist mööduma.
Mängus Prey sarnaneb olukord eelmisega: HD2900XT juhib, kuid vahe jääb väiksemaks.
Mängu F.E.A.R tulemused valmistavad pettumuse. Mäng on väga tundlik shader-plokkide tootlikkuse kui ka mälusiini läbilaskevõime suhtes. Kuid ei uus arhitektuur, palju suurem töösagedus ega ka 520-bitine mälusiin ei suuda HD2900XT-d aidata.
Kuid revanš siiski toimub. Graafika poolest meeletult „raskes“ mängus Call of Juarez tunneb HD2900XT end enam kui kindlalt ning demonstreerib peaaegu kahekordset kasvu, võrreldes X1950XTX-ga.
Kas tuleb siis välja, et HD2900XT uus arhitektuur on võimeline end näitama vaid uutes mängudes, mis töötavad näiteks DirectX10-ga? Kahjuks selliseid mänge seni pole. Kuid DirectX 10-le on olemas mängu Call of Juarez demo! Võitleme edasi.
Testimine DirectX10-s
Nagu oli juba korduvalt mainitud, on videokaartide korrektseks võrdluseks DirectX10-s praegu vähe vahendeid. Ühed testid on välja töötanud AMD insenerid, teised aga NVIDIA omad. Me üritasime HD2900XT-ga käivitada Cascades demot, kuid see nõuab rangelt 8800-ga ühilduvat videokaarti ning keeldub Radeon’ga töötamast. Kahjuks oli probleeme ka mängu Call of Juarez demoga. Selgus, et meie versiooniga pole täisekraanset silumist kasutades 8800GTS-i testida võimalik. Seepärast peame rahulduma palju kergemate režiimidega.
Selles režiimis kasutatakse selles demos kättesaadavatest kõige kergemaid seadeid. Nagu näete, juhib esialgu 8800GTS, kuid alates resolutsioonist 1280x1024 läheb ette HD2900XT ning see vahe, 5-7%, jääb püsima ka edaspidi.
Varjude sisselülitamisel suureneb tootlikkuse erinevus pisut Radeon HD2900XT kasuks.
Varjude maksimaalse taseme seadistamisel ei muutu pilt põhimõtteliselt. Tegelikult näeme me selles demos HD2900XT ja 8800GTS-i tootlikkuse võrdudt.
Loomulikult, kui tulevikus on DirectX10-ga testid paremini kättesaadavad, pöördume me selle tehnoloogia toega videokaartide testimise ja võrdlemise juurde veel tagasi, kuid see toimub juba hiljem. Praegu aga teeme kokkuvõtte.
Kokkuvõte
Vastavalt püsivale, kuid mitteametlikule tavale, ületas iga uus NVIDIA või ATI poolt toodetud lipulaev vastapoole konkurente. Täna võime me jälgida hoopis teist pilti. Nii soovituslik hind 399$ kui ka tootlikkuse tase teevad Radeon HD2900XT-st otsese konkurendi GeForce 8800GTS-ile, kuid viimane pole ka positsioneeritud kui tipptoode. Loomulikult ootasid ATI fännid R600-st rohkemat. Kuid kaldume nüüd ootustest kõrvale ning vaatame, mida me siis ikkagi saime. AMD uudistootel on oma hinna eest väärt tootlikkus ning kõige paremini näitab ta ennast uuemates ning raskemates mängudes. Kiibi R600 arhitektuurilised uuendused avalduvad kõige paremini ülesannetes, mis on seotud suuremahuliste arvutuste ning „raske“ geomeetriaga, kusjuures sellised muljetavaldavad tehnoloogiad nagu tessellatsioon on realiseeritud riistvaraliselt. Kiibi R600 unifitseeritud shader’i arhitektuur näeb tõesti universaalne välja ning ilmutab kõige erinevamate ülesannete puhul imetlusväärset tootlikkust. See kõik valmistab ette hea baasi tulevastele uuendustele ning ka tõeliselt kinematograafilisele reaalajas graafikale.
Mis aga puutub tootlikkusse vanades mängudes, siis imesid ei juhtu. Aga võib olla on uuele Radeonile vanad püksid lihtsalt kitsad?
Artikli algusesse
Allikas: 3DNews - Daily Digital Digest
|
|
