| 3DNews : Videokaardid : Radeon HD2900XT – õigustamatud lootused ja fundamentaalsed uuendused - osa 2 |
  |
 |
|
Radeon HD2900XT – õigustamatud lootused ja fundamentaalsed uuendused - osa 2
Loe kommentaare (2)
Autor: 3DNews.ee
Kuupäev: 14.05.2007 [18:58]
LähemaltArtikli algusesse 
Radeon HD2900XT välimus ja sisestruktuur
Radeon HD2900 paljudel varem „lekkinud“ piltidel oli näha väga pikka videokaarti, kuid jaemüügivariant HD2900XT näeb välja hoopis teistsugune.
Radeon HD2900XT hõlmab kahte standardset PCI-pesa, tal on kaks Dual-Link DVI väljundit ja väljund S-Video/HDTV-out, millel on peale selle Video-In videohõive funktsioon.
Videokaart Radeon HD2900XT on varustatud punase poolläbipaistva jahutiga, mis varjab pea täielikult trükiplaadi pinna. Jahuti on valmistatud klassikalise skeemi järgi – alumiiniumalus jahutab videokaardi kiipe ja toiteelemente, GPU jahutamiseks kasutatakse aga soojustorudega vaskradiaatoreid.
Alusetud olid hirmud, et uus Radeon on uskumatult pikk ning ei sobi seetõttu enamiku moodsate korpustega. Pöörake tähelepanu fotole – ATI Radeon HD2900XT (tagaplaanil) on ainult paari sentimeetri võrra pikem NVidia kaardist GeForce 8800GTS (esiplaanil). Seega, standardsesse STX-korpustesse paigaldamisega ei peaks tekkima mingeid probleeme.
Nagu näete, on videokaardi HD2900XT tagakülg samuti varustatud radiaatoriga, mis on viimasel ajal aga väga haruldane. Milleks siis seda radiaatorit vaja on?
Esiteks, kasutatakse metallraami videokaardi jahuti fikseerimiseks. Teiseks, jahutatakse sellega trükkplaadi tagaküljele paigutatud videomälu kiipe. Siiski pole sellist asja juba ammu näha olnud. Nagu te juba aimasite, on selle põhjuseks 512 bitise laiusega mälusiini kasutamine. Mahutada videomälu kõik 16 mikroskeemi PCB esiküljele on äärmiselt raske, seega viidi pooled kiibid üle trükkplaadi teisele poolele. Paigaldus on suhteliselt tihe ning mõningane vaba ruum on jäetud vaid vasakul pool asuvale toite allsüsteemi alale.
PCB esiküljel on elementide tihedus veel suurem, kuid siin leidus ka koht Rage Theatre videohõivekiibile. Siin on näha ka ka videomälu ülejäänud kaheksat kiipi ning videokaardi „südant“ – graafikaprotsessorit R600. Toite allsüsteem on samuti märksa keerukamaks muudetud. Peale suurendatud jõuelementide arvu kasutab ta kahte lisatoite pesa, üks kuue kontaktiga, teine kaheksa kontaktiga. Vaatamata kontaktide arvu erinevusele, saab kaheksa kontaktiga pessa vabalt ühendada kuue kontaktiga standardpistiku ning ühendusprobleeme seega ei teki. Videokaardi toiteks võib kasutada tavalisi kuue kontaktiga pistikuid, kui toiteplokk on nendega varustatud, või siis standardseid üleminekuid. Tootjate kinnitusel peaks kaheksa kontaktiga pesa lisakontaktide paari kasutama videokaardi kiirendamisel, kuid praktika näitab, et see pole vajalik ning HD2900XT videokaarti saab vabalt kiirendada ka toite standardse lülitusskeemi puhul.
„Punane jahuti“ osutub punaseks ka tagant. Esmamulje on petlik ning võib tunduda, et jahutialus on valmistatud plastist nagu ka ülemine kaas. Tegelikult on aga jahutialus alumiiniumist. Videomälu kiipe ja toitesüsteemi jõuelemente jahutatakse läbi termotihendite. GPU vasest jahutusradiaator ei ole alumiiniumalusele jäigalt kinnitatud, seega võib ta viimase suhtes mõnel määral liikuda. Selline radiaatorite sõltumatus üksteisest tagab nende hea soojuskontakti jahutatavate elementidega ning kaitse võimaliku vildaka paigalduse eest. Vaskradiaatori aluse töötluskvaliteet jätab soovida, mis on omakorda „armsalt“ punaseks värvitud alumiiniumtallaga pisut sobimatu. Kuid need võivad olla ka tööstusliku näidise puudused?
See on aga radiaatori raami vaade PCB teiselt poolelt. Siin võime samuti näha videomälu kiipide soojuskontaktide termotihendeid.
Siin on aga videokaardi HD2900XT „süda“ – graafikaprotsessor R600. Kiibi esimesed pildid, mis tekkisid Internetti küllaltki ammu, üllatasid GPU kristalli ebastandardse asukohaga alusel, kuid tegelikkuses pole see nii. Sellest hoolimata ei erine kiibi R600 füüsiline suurus eriti R580-st. Nii alus kui ka kiibi kristall on tegelikult sama suured kui R580-l. Loomulikult paiknevad erinevused märksa sügavamal. Kaardi HD2900XT videokiip R600töötab 2D-režiimis sagedusel 506MHz ning 3D-reziimis - 743MHz.
512MB videomälu on mahutatud Hynix´i toodetud kuueteistkümnesse DDR3 standardil põhinevasse kiipi. Kiipide mahutavus on 256 Mb, iga kiip on ühendatud 32 bitisele siinile, seega moodustavad 16 mikroskeemi kogusummas 512-bitise mälusiini. Huvitav on see, et kasutatavate kiipide pöördusaeg on 1,0 ns, mis vastab töösagedusele 2000MHz DDR. Kuid videokaardi HD2900XT videomälu töösagedus on 3D-režiimis vaid 1656MHz DDR. 2D-režiimis on ta veel väiksem - 1026MHz DDR. Jääb selgusetuks, miks töösagedus nominaalsega võrreldes nii madal on. Majanduslikult pole see eriti põhjendatud, kui muidugi mälukiipide DDR1600 ja DDR2000 väljalaskehinnad ei ole sarnased. Teiselt poolt ei peaks me kurtma, kuna jääb päris suur varu ülekiirendamiseks. Kuigi see on juba teine jutt. Ilmselt võib kasutatud skeemis vahetada 256Mb-sed mälukiibid 512Mb-ste mälukiipide vastu ja suurendada nii ilma erilise vaevata videomälu kogumahtu kuni 1GB-ni. Võimalik, et juba lähiajal võime me selliseid tooteid näha.
Seni aga vaatame, milleks on võimeline Radeon HD2900XT sellisena nagu ta praegu on. Läheme testide juurde.
Testistend Testistendi riistvaraline konfiguratsioon ei ole muutunud. Kuna videokaartide testimisel nõuab hulk teste DirectX10 olemasolu, siis kasutame me lisaks Windows XP’le Windows Vista 64 Ultimate´i.
|
Testistend | |
Siin |
PCI-Express | |
Protsessor |
| |
Emaplaat |
| |
Mälu |
| |
Operatsioonisüsteem |
WinXP + SP2 + DirectX 9.0c; Windows Vista 64 Ultimate + DirectX10 | |
Toiteplokk |
Thermaltake ToughPower 750 Wt |
Testimine toimus draiveritega ForceWare 158.22 ja Catalyst ver. 8.37.4.
Sünteetilised testid DirectX 10-s
See testikomplekt demonstreerib GPU shader-plokkide tootlikkust elementaarsetes operatsioonides. Selle testi töötasid välja firma AMD insenerid. Kuigi võivad tekkida mõned eelarvamused, et „nende enda testide puhul on videokaartide tulemused kindlasti paremad“, siis lähtekood on avatud. Seega võib igaüks tutvuda selle testi eripäraga ning otsida konkreetse firma toodetele optimeeritud koodi, kui sellist üldse eksisteerib. Testi täisversiooni koos lähtekoodiga saate alla laadida siit. Tulemused antakse järgmiselt – alguses testinimetus, siis arendajapoolne lühiülevaade, seejärel diagramm ning meie kommentaarid. Niisiis, alustame.
Test №1 „float MAD serial“ – Dependant Scalar Instructions
Arendaja kommentaar: Test väljastab järjestikku täidetavate skalaarjuhendite paketi „liitmine-korrutamine“. See on superskalaarse arhitektuuri jaoks kõige halvem juhtum, kuna HD2900XT olemasolevast 5 arvutusplokist saab kasutada vaid ühte. Selles testis kasutatavat koodi võib piltlikult kujutada nii:
x = x * x + x
x = x * x + x . . .
 Artikli osa 3
Artikli algusesse
Allikas: 3DNews - Daily Digital Digest
|
|
