Täna on

Tänast tutvumist videokaardiga Sparkle 8800GT alustame me prioriteetide järjestamisest, vastavalt sellele, mida me tahame teada saada. Kui vaadata meie ülevaate peategelast kiirusparameetrite seisukohast, siis pole tema kohta öelda midagi uut või peaaegu midagi uut. Videokaart Sparkle 8800GT põhineb ju näidisdisainil ning ainuke erinevus on värvis. See-eest on uudistoote põhitrumbiks jahutussüsteem, mis võib esmapilgul siiski eemale tõugata nii mõnedki potentsiaalseid ostjaid. Asi on selles, et eranditult kõigil nüüdisaegsetel videokaartidel on küllalt kõrge soojuseraldus, mille tulemusena lähevad nad väga kuumaks. Loomulikult saab kõik selgeks võrdluse teel, seepärast võib erinevates ülevaadetes tihti kohata selliseid arvamusi, nagu “kiip tuli suhteliselt jahe“, kuid see ei tähenda üldse, et ta just selline ongi. See puudutab ka kiipi G92, millel baseeruvad kõik videokaardid GeForce 8800GT. Võrreldes eelkäija G80-ga, on uus kiip energiatarbe poolest palju ökonoomsem ning järelikult eraldab see tõepoolest vähem soojust. Kuid uuel kiibil põhinevad videokaardid kuumenevad vahel väga kõvasti ning paljud küsivad põhjendatult: kuidas saab passiivne jahutussüsteem hakkama talle esitatud ülesandega? Tõepoolest, küsimus on väga aktuaalne, kuna sageli on olnud olukordi, kui passiivsed jahutussüsteemid lihtsalt ei saanud enda ülesandega hakkama! Tihti oli nii, et suhteliselt raskete jahutussüsteemide kinnitused ei vastanud nende kaalule. Selle tulemusena irdusid nad jahutatavatest elementidest ehk GPU-st ja mäludest ning need kuumenesid üle ning mõnikord läksid ka rivist välja. Milline siis ikkagi on videokaardile Sparkle 8800GT paigaldatud passiivne jahutussüsteem? Kas ta kannatab kunagiste puudujääkide all või on need kõrvaldatud ning seda võib julgelt kasutada? Meie artikli eesmärgiks ongi vastata nendele küsimustele. Oma tutvust videokaardiga Sparkle 8800GT alustame aga traditsiooniliselt - pakendist.

 

 

Videokaardi Sparkle 8800GT pakendi kujundus on üsna range, ning ainus seda rangust pehmendav detail on karbi keskelt välja lõigatud S-täht. Sellest sisselõikest on näha pisut videokaarti.

 

 

Karbi tagapoolel pole midagi huvitavat. Standardsed kiitused ja väljapeetud info kaardi kohta – see on kõik, mis seal on.

 

 

Videokaardi komplekt küllusega ei hiilga ning sisaldab vaid kõige vajalikuma:

• toiteadapter PCI-express videokaartidele;
• ühenduskaabel s-video;
• üleminek s-video>component-out;
• adapter DVI>d-sub;
• draiveritega CD ja kasutusjuhend

Ühelt poolt on kurb, et tootja ei lisanud komplekti ühte-kahte mängu, teisest küljest aga meeldiv, et maksad ainult videokaardi, mitte aga erinevate, vahest ebavajalikkude lisade eest.

 

 

 

Juba pärast esimest pilku videokaardile on võimalik seda mõnevõrra hinnata. Esimene ja kõige tähtsam asi on see, et radiaator on kolme soojustoru abil viidud videokaardi tagaküljele välja ehk siis paigaldatud trükiplaadi suhtes ülespoole. Me oleme juba sellise lahendusega tutvunud ja väga rahule jäänud, kuna see näitas erakordset efektiivsust. Lõpuks ometi tulid videokaartide tootjad mõistusele ja lõpetasid passiivsete jahutussüsteemide tegemisel energia jäävuse seaduse ignoreerimise. Kogu asi on ju selles, et ükskõik kui suur ja ilus poleks jahutussüsteem, peab sellest eralduma soojus. Õhkkeskkonnas on ainsaks soojusjuhiks õhk, seepärast peab isegi passiivne jahutussüsteem jahtuma õhu abil. Aga kuidas, kui ventilaatorit pole? Tänu sellele, et radiaator on nihutatud üles, jõuab sinna pisut õhku protsessori ventilaatorilt, lisaks ei soojenda eralduv soojus teistkordselt videokaarti. Kuid, nagu olete ilmselt juba aru saanud, pole sellist videokaarti mõtet lisajahutuseta jätta.

 

 

Radiaator on kokku pandud suurtest, soojustorudele lükitud alumiiniumplaatidest. Tänu suurusele ja küllalt suurele plaatidevahelisele pilule on ta hästi läbipuhutav ning järelikult peab hästi tagastama soojust. Muuseas, vaatame asja lähemalt.

 

 

Jahutussüsteem on üpris kerge, kuna kõik peale soojustorude on tehtud alumiiniumist! Loomulikult võib tootjale teha etteheiteid, ehk miks ei kasutanud ta vaske, millel on parem soojusjuhtivus ja suur soojusmahtuvus? Kuid alumiiniumi kasutamine lubas saavutada väiksemat kaalu, mis on põhimõtteliselt hea. Aga jahutussüsteemi efektiivsust hakkame me hindama testide põhjal, praegu aga jätkame selle konstruktsiooni tundmaõppimist.

 

 

Eemaldanud Sparkle logoga musta katte, võib näha, et soojustorud on liimitud soojusjagaja funktsiooniga alumiiniumplaadi külge. Tootja valis soojustorude kinnitamiseks üsna omapärase mooduse, kuid meie poolt sellele etteheiteid pole.

 

 

Trükiplaat on valmistatud näidisdisaini alusel. Keskel asuvat kiipi G92 ümbritsevad kaheksa DDR3 mälukiipi, mis moodustavad 512 Mb videomälu. Mälukiipidel olevad sinised kleebised on radiaatoriga kontaktiks mõeldud soojusjuhtivad tihendid.

 

 

Mälu valmistajaks on firma Qimonda ja selle lugemiskiiruseks on 1.0 ns, mis vastab sagedusele 2000 MHz (1000 MHz DDR).

 

 

Videokaardi tagapool vastab samuti näidisdisainile ja ei paista millegi poolest silma. Õige aeg oleks kontrollida jahutussüsteemi tööefektiivsust ning ühtlasi ka videokaardi kiirendust.

Jahutussüsteemi efektiivsust hakkame me kontrollima kolmes režiimis mänguga Oblivion, mis on seadistatud tippkvaliteedile. Esimene režiim: videokaart Sparkle 8800GT + aeglasekäiguline 120mm ventilaator.

 

 

Selline passiivse jahutussüsteemi ja aeglasekäigulise ventilaatori liit peab olema väga efektiivne ja seejuures väga vaikne, millega ei saa uhkustada näidisjahutussüsteem.

 

 

Suurepärane tulemus! Temperatuur ei tõusnud suhtelise vaikuse säilitamisel üle 65ºC, mis lubab julgelt kuumal suvel mitte ainult kasutada videokaarti, vaid ka kiirendada seda. Nüüd vaatame, kuidas saab jahutussüsteem ülesandega hakkama ilma ventilaatorita.

 

 

 

 

ja vaatame, kas jahutussüsteem saab enda ülesandega hakkama. Selleks eraldasime me õhuvoolu paberkoti abil jahutist, sulgedes samaaegselt soojuseralduse videokaardi radiaatorilt.

 

 

Testimine ja järeldused

 

Testistend
Protsessor	Intel Core 2 Duo X6800 2,93 GHz
Emaplaat	MSI 975X Platinum PowerUp Edition
Operatiivmälu	Corsair XMS Xpert DDRII-800 4x512Mb
Operatsioonisüsteem	Windows XP+SP2+DirectX 9.0c / Windows Vista (DX10 testidele)
Toiteplokk	750 W

 

Tänase ülevaate peategelast hakkame võrdlema tema otsese konkurendi — videokaardiga Radeon HD3870 ja sellest palju nõrgema Radeon HD3850-ga. Sparkle 8800GT jaoks kasutati Windows XP puhul draiveri versiooni 169.21 ja Windows Vista puhul versiooni 169.25. Radeon´i jaoks kasutati mõlema operatsioonisüsteemi puhul draiveri versiooni Catalyst 7.12. Tulemustega tutvumist alustame traditsiooniliselt testidest 3D Mark.

 

 

 

 

Testis Call of Duty näitas parimaid tulemusi videokaart Sparkle, edestades märgatavalt vastaseid.

 

 

Mängus Call of Juarez on samasugune olukord. Sparkle 8800GT edestab märgatavalt konkurente.

 

 

Mängus Call of Juarez režiimis DX10 teravneb olukord, kuna resolutsiooni 1024x768 ja 1280x1024 puhul on vastastel kahekordne vahe. Kuid resolutsioonis 1600x1200 ei jätkunud arvatavasti videokaardile Sparkle 8800GT videomälust. Selle tulemusena hakkas ta videomälule lisaks kasutama operatiivmälu ja kaotas viimase madalama kiiruse tõttu tugevasti kiiruses. Teiselt poolt ei välista me ka lihtlabaseid draiverivigu.

 

 

Mängus Crysis tuli liidriks jälle Sparkle 8800GT. Muide, see mäng oli julm kõikide testis osalejate vastu.

 

 

Mängus Crysis režiimis DX10 olukord ei muutu: liider on endiselt Sparkle 8800GT.

 

 

Mängus Need for Speed Carbon tuli võitjaks jälle Sparkle 8800GT...

 

 

samuti mängus Need for Speed Pro Street Racing.

 

 

Mängus Oblivion on jälle liidriks Sparkle´i uudistoode.

 

 

Kokkuvõte

Sparkle´i uudistoode sobib just neile, kes hindavad vaikust ja rahu, kuid seejuures pole neil midagi selle vastu, et mängida tund või paar oma lemmikmängu. Meie ees on ju kiirusparameetritelt täiesti tavaline GeForce 8800GT, kuid seejuures täitsa müratu. Soovitame!