Täna on

Nende projektide lugu näitab, et nende loojate kavatsused, põhimõtted ja eesmärgid sattusid varem või hiljem ületamata takistuse – seaduse - ette. Kuid ka failivahetusvõrkude loojate ja ahnete rämpspostisaatjate teosed läbisid alati õigussüsteemi, koos kõigi selle puuduste ja eelistega, elustudes legaalses olekus, kuid kaotades ideevaimu. Kuid nad said ka heaks kogemuseks neile, kes tahavad veel maailma muuta. Niisiis, kaheksa häbiväärselt lõppenud, kuid omamoodi internetti mõjutanud projekti.

 

1. Napster

 

 

Pärast kaks aastat kestnud kuulsa bändi Metallica tüütamist ja muusikaäri ärritamist, suleti failivahetusvõrk Napster 2001. aastal, tema intellektuaalne "pagas" ehk kaubamärk jäi aga firmale Roxio. Napster taaselustati legaalse teenusena 2003. aastal. Kuigi mõlemad "versioonid" on seotud muusikaga, on erinevused rabavad: algne idee nägi ette muusikafailide vaba vahetust, pakuti ligipääsu miljonitele helinditele, samal ajal kui legaliseeritud variant muutus tasuliseks mitmesaja tuhande failiga muusika allalaadimisteenuseks. Pole ime, et praeguse Napster´i kasutajabaas on vaevalt võrreldav eelmiste aastatega. 2008. aastal ostis Napster´i enam kui 120 mln USA dollari eest USA suur arvutimüügivõrk Best Buy.

 

2. Kazaa

 

 

Vaba infovahetuse jätkaja võrk Kazaa kordas Napster´i saatust: pärast meediatööstusele kaotatud kohtuasja taaskäivitati teenus 2006. aastal ning nüüd hakkas see allalaadimiseks pakkuma legaalset muusikasisu. Algsest ideest jäi vaid nimi ja logo, mis kuuluvad meediafirmale Brilliant Digital Entertainment. Loojad ei heitnud aga meelt ja jätkasid inimeste lähendamist digimaailmas, luues Skype´i ja Joost´i.

 

3. iMesh

 

 

Seda "peer-to-peer" tüüpi failivahetusvõrku otsis 2003. aastal kohtukorras taga USA helisalvestusfirmade assotsiatsioon (RIAA). iMesh nõustus maksma 4,1 mln USA dollarit tööstusele tekitatud kahju eest. Kuid võrk ei lõpetanud tööd ja teenuse versiooni 6.0 ilmumisega muutus ligipääs muusikale tasuliseks. See juhtus 2005. aastal. Nüüd positsioneerib iMesh end kui legaalne P2P-teenus. Selleks, et veenduda tasulise sisu kättesaamatuses võõrastele, kasutatakse "muusikajäljendite" tehnoloogiat.

 

4. MySpace

 

 

Esimese Los Angelese firmale Intermix Media kuulunud võrgu versiooni tunnistas illegaalseks New Yorgi osariigi peaprokurör Eliot Spitzer, kes suutis tõestada, et teenust kasutanud lastele näidati keelatud reklaami. Pärast uue tegevdirektori Richard Rosenblatt´i tulekut MySpace´i firma reorganiseeriti - "äri puhastati, ärimudelid muudeti, lahendati kõik probleemid seadusega," meelitas uus juht kliente. 2005. aastal saavutas MySpace märkimisväärse edu ja Intermix müüdi 580 mln USA dollari eest Rupert Murdoch´i korporatsioonile.

 

5. Cult of the Dead Cow (cDc)

 

 

Kuid seaduslikkuse ja legaliseerimise valik pole kõige õigemad mõisted kirjeldamaks organisatsiooni hiljutist aktiivsust, kuna häkkerite poolt väljalastud sellised töövahendid nagu kurvalt tuntud troojaprogramm Back Orifice ei teeninud seadislikkust ja õigust. Viimastel aastatel paistab cDc silma oma humanitaartööga, mis sai nimetuseks "häktivism", ja võitleb tsensuuriga.

 

6. Gator

 

 

2003. aastaks olid selle firma reklaamprogrammid paigaldatud 34 mln personaalarvutisse, arendajal tuli aga anda vastust arvukates kohtuhagides, sealhulgas väljaande The New York Times ja Dow Jones´i kohtuhagis nende veebilehel oleva reklaami salajase asenduse eest. Nimetus "Gator" sai nuhktarkvara sünonüümiks, pannes firma end laimu eest kaitsma. Kuid 2006. aastal muudeti brändinimi, firma nimeks sai Claria ning teatati reklaamiärist loobumisest. Domeen Gator.com müüdi oksjonil 2008. aastal, seejärel muutus Claria Jelly Cloud´iks, mis lõpetas 2008. aasta oktoobris täielikult oma tegevuse.

 

7. The Pirate Bay

 

 

Viimasel ajal on "Piraadilaht" pidevalt infoagentuuride uudistes. 2003. aasta lõpus käivitatud tracker eksisteeris reklaamilt saadavalt tulul. Paari aasta pärast hakkasid selle ümber arenema väga tuttavad sündmused: õiguste omanikud algatasid kohtuprotsessi failivahetusvõrgu rajajate ja töövõime toetajate (Fredrik Neij, Gottfrid Svratholm Warg, Peter Sunde ja Carl Lundström) vastu. 2009. aasta aprillis lõppes protsess hagejate kasuks, kuigi lõpp-punkti pole asjale veel pandud. 30. juunil ostis aga Global Gaming Factory (GGF) portaali The Pirate Bay 7,8 mln USA dollari eest. Sellest ajast muutub tracker legaalseks teenuseks, millele ligipääsu eest küsitakse kuumaksu ning tasutakse vastavaid makse õiguste omanikele.

 

8. Optinrealbig.com