Täna on

 

Nendel 2008. aasta esimestel suvepäevadel köitsid kogu IT-seltskonna tähelepanu reportaažid Taibeist, kus toimus näitus Computex 2008 ja kus korraldatakse pooljuhttööstuse tulevikku. Üheks teemaks, mis paelus rohkesti tähelepanu juba vähemalt pool aastat, oli ja jääb uued kerged üliportatiivsed arvutid. Näituse Computex 2008 alguseks jõudsid need ootused haripunkti, sest just siin oli oodata ülimobiilsel platvormil Intel Atom baseeruvate esimeste uudistoodete arvukaid esmaesitlusi koos näidiste demonstreerimise, üksikasjalike karakteristikute kirjeldusega ja mis peamine – ligikaudsete hindade ja müügi alguskuupäevade avaldamisega.

 

Loodame, et te kõik olete lugenud meie reportaaže ja uudiseid näituse Computex 2008 kohta ja teate juba, et platvormil Intel Atom baseeruvate uudistoodete esmaesitlused olid tõepoolest rohkearvulised. Kuid 3DNews´i toimetus valmistas meie lugejatele veel ühe üllatuse: nüüd saame me mitte ainult rääkida platvormi Intel Atom teoreetilistest võimalustest, vaid ka anda teile uue minisülearvuti klassi esiktoote (firma MSI mudel Wind U100), mis oli hiljuti meie toimetuses, testitulemused.

 

Proovige endale ette kujutada intriigide suurust ja sügavust, kui minisülearvuti MSI Wind U100 ilmus 3DNews´i toimetusse! Selleks ajaks teadsime me uudistoote kohta juba mitut intrigeerivat fakti. Esiteks on sülearvutit Wind U100 Moskvasse müügile oodata enne suve lõppu. Teiseks algab uudistoote oodatav hind poodides MSI Vene partnerite esialgsetel andmetel 550 USA dollarist. Lõpuks kolmandaks, viiendaks ja kümnendaks tahaks väga vaadata, milleks muutub praktikas tootearendajate lubatud Intel Atom´i ahvatlevate karakteristikute kompleks, mille seas on muljetavaldav autonoomse töö aeg Windows XP kasutamisel – jällegi, ka see harjumatult tagasihoidliku hinnaga. Nii pole midagi imekspandavat selles, et esimene MSI Wind U100 läbikatsumine toimus tõelises kiremöllus, kogu kontori ja testilabori töötajate kohalolekul. Natuke ette rutates tunnistame üles: uudistoode ei valmistanud kellelegi pettumust ega jätnud kedagi ükskõikseks.

 

 

Raske on poelettidel mitte märgata nii ahvatlevat pakendit. MSI disainerid, kes tegelevad Wind U100 mudelisarja arendusega, panid otsese mõttes kogu hinge uudistoote igasse nüanssi – pakendi kujundusest kuni seadme väikseima detaili disainini. Ja uudistoote kirjeldust ei alusta me siiski välimusest, vaid proosalistest karakteristikutest, et edaspidi rääkida uudistootest palju konkreetsemalt.

 

Selles kirjutises ei ole plaanis teha pikka sissejuhatavat loengut platvormi Intel Atom karakteristikutest ja eelistest, kuid mõnede põhiseisukohtade meenutamine pole liiast.

 

Platvormis Intel Centrino Atom, mis kandis tootearenduse käigus töönime Menlow, on mitu protsessorit Intel Atom (töönimedega Silverthorne ja Diamondville) ja mitu erinevat kiibistikku. Komplekti võib samuti kuuluda traadita adapteri lisakiip koos mobiilside ja/või Wi-Fi/WiMAX´i toega, lisaks ühine toitekontroller kogu süsteemi ahelatele.

 

Sellel kevadel esitles Intel kaubamärgi Atom all sarja viit esimest protsessorit (Atom Z500, Z510, Z520, Z530 ja Z540), samuti ühekiibilist lahendust nimega Intel System Controller Hub (ISCH, töönimi Poulsbo), mis sisaldab integreeritud graafikatuumaga kiibistike põhja- ja lõunasildade tüüpilisi funktsioone, versioonid UL11L, US15L, US15W.

 

Kuid MSI Wind U100 karakteristikute kirjeldusest ei leia te viiteid ei ühele ega teisele. Asi on selles, et ülalmainitud kiipe, mis baseeruvad tuumal Silverthorne, positsioneerib Intel kui pihuarvuti klassi (MID, Mobile Internet Device) tahvelsülearvutite (selliste moodsate PDA-de, kommunikaatorite ja nutitelefonide konkurentide) väljalaske alust. Samal ajal, kui äsja ilmunud minisülearvutiklassile UMPC (või nagu neid Intelis nimetatakse – netbook´id), mille hulka arvatakse muuhulgas sülearvuti MSI Wind U100, ja samuti säästuklassi lauaarvutite väljalaskeks positsioneerib Intel sarja Atom N protsessoreid (baseeruvad tuumal Diamondville) koos uue põhjasilla Intel 945GSE ja hästi tuntud lõunasilla 82801 (ICH7M) tandemiga. See on juba (nagu aru saate) natuke teine jutt ja segaduse vältimiseks teeme platvormide Intel Atom erinevused selgeks kohe praegu.

 

Praegusel ajal on pakutud kaht protsessorit netbookide platvormile – selleks on N230 ja N270, mille põhikarakteristikud on koondatud allolevasse tabelisse.

 

Intel Atom netbook´idele	N270	N230
Taktisagedus	1,6 GHz
FSB	533 MHz
Vahemälu L1	56 KB (juhendid 32 KB, andmed 24 KB)
Vahemälu L2	512 KB
Juhendite komplekt	SSE, SSE2 ja SSE3
Energiasäästurežiimid	C0 - C4	C0 ja C1
TDP	2,5 W	4 W
EIST	Jah	Ei
Keskmine energiatarve	0,6 W	-
Korpus	Socket 441; FCBGA8, 22x22 mm

 

Et mitte teie kallihinnalist aega viita, ei hakka me praegu süvenema tuumade Silverthorne ja Diamondville arhitektuuri erinevustesse (sellele pühendatakse eraldi publikatsioon), märgime ära vaid nende praktilised erinevused. Selle suurepäraseks illustratsiooniks on Inteli slaidi fragment, mis on toodud allpool:

 

 

Jah, Atom Z (tuum Silverthorne) perekonna protsessorid on tõepoolest palju kompaktsemad kui nende Atom N (tuum Diamondville) sarja kaaslased – mõõtmed 13x13 mm ja 22x22 mm räägivad iseenda eest. Sellele vaatamata on mõlema tuuma kristallide mõõtmed täiesti identsed – pindala on umbes 25 mm², millel asetseb 47 mln transistorit. Nii 45 nm tehnoloogiline protsess, mida kasutatakse tootmise mõlemal juhul, kui ka mikroarhitektuuri põhierinevused, kaasa arvatud Hyper-Threading, Virtualization, Intel Digital Media Boost (SSE3) tugi ja ühilduvus Core 2 Duo käskude kogukomplektiga.

 

Põhierinevus on kiipide TDP-s. Näiteks Atom Z perekonnal on see 0,65-2,4 W, peamiselt tehnoloogia Intel Deep Power Down Technology (C6) toe arvelt, mida ei realiseeritud Atom N sarja kiipidel. Peale selle on energiatarbe tehnoloogia toe erinevus märgatav isegi Atom N sarja sees – ülaltoodud karakteristikud näitavad, et palju säästlikum 2,5 W-ne protsessor N270 on ilmselgelt mõeldud töötamiseks netbook´ides, aga 4 W-ne kiip N230, mis ei toeta säästurežiime C3/C4, on nettop´ide jaoks.

 

Sedasama saab öelda kiipide „raami“ kohta: mõistagi on ühetuumaline kiibistik ISCH kompaktsem kui komplekt Intel 945GSE + ICH7M kiibile N270 või Intel 945GC (lauaarvutitele) + ICH7M kiibile N230. See-eest komplektidel, mis baseeruvad protsessoritel Diamondville on oluline eelis sarja Silverthorne ees – taskukohasem hind.

 

Mis puudutab integreeritud kiibistikku Intel 945GSE, siis selle juurde kuulub 3D-graafikatuum Intel GMA 950 millel on HD-video (vormingud 720p ja 1080i) riistvaralise kiirenduse tugi, koodek Intel High Definition Audio, PCI Express´i siinide liidesed, USB Host ja USB Client, SDIO jms.

 

---

 

Sellised on lood. Loodame, et nüüd pole teie jaoks jäänud enam tumedaid laike ega arhitektuurilist ebaselgust, et põhjalikult arutleda platvormi Intel Atom variantide hinna ja energiakarakteristikute üle. Ja me võime julgelt ja asjatundlikult hakata tutvuma MSI Wind U100 karakteristikutega.

 

MSI Wind U100
Protsessor	Tehnoloogia Intel Atom komponent, ühetuumaline protsessor Intel Atom N270 (tuum Diamondville) taktisagedus 1,6 GHz, süsteemisiin 533 MHz (kordaja х12) ja L2vahemälu, mille maht on 512 KB; energiasäästutehnoloogia Enhanced Intel SpeedStep ja tehnoloogia Hyper-Threading Technology tugi; valmistatud 45 nm tehnoloogilise protsessi norme järgides, Socket 441; FCBGA8; mõõtmed 22 х 22 mm
Mälu	1 GB integreeritud operatiivmälu DDR2-667 SDRAM; maksimaalne maht kuni 2 GB DDR2-667/800
Kiibistik	Tandem Mobile Intel 945GSE + Intel 82801 (ICH7M)
Graafikakaart	Integreeritud 400 MHz graafikaadapter Intel Graphics Media Accelerator (GMA) 950, DirectX 9 tugi, kuni 224 MB videomälu, tehnoloogia DVMT 3.0 (Dynamic Video Memory Technology, süsteemimälu dünaamiline jaotus) tugi
Ekraan	10,2-tolline matt maatriks, lahutusvõime 1024 x 600 punkti, 16,7 mln värvi. Eredust reguleeritakse klahvikombinatsiooniga, väliste LCD- ja CRT-kuvarite automaatmääramine; VGA-väljund
Kõvaketas	2,5-tolline 80 GB SATA (5400 pööret/minutis), 9,5 mm kõrgusega,  mudel WDC WD800BEVS. Lisavalikuna - SSD (SSD-ketas)
Audio	Koodek AC'97, HDA; kiip ALC 888s; sisseehitatud stereosüsteem. Helitugevust saab reguleerida nuppudega, klahvikombinatsiooniga ja programselt
Töö välkmälu kaartidega	4-ühes moodul töötamiseks välkmälu kaartidega SD, MMC, MS, MS Pro
Optiline seade	-
Sisseehitatud kaamera	Sisseehitatud 1,3-MP CMOS kaamera
Traadita liidesed	Sisseehitatud Wi-Fi moodul 802.11b/g, Bluetooth´i tugi (lisavalikuna)
Kommunikatsioonid	10/100/1000 Ethernet
Sisend/väljundpordid	VGA (15-kont., D-Sub) х 1 USB2.0 х 3 mikrofoni sisend х 1 / Line-in port x 1 kõrvaklappide väljund х 1 võrguport х 1
Infosisestuse seadmed	82 klahviga klaviatuur; klahvi mõõtmed 17,5 mm puuteplaat laiusega 54 mm
Turvalisus	Kensington´i luku pesa
Mõõtmed	260 x 180 x 19/31,5 mm
Kaal	940 g (ilma akuta)
Aku	3 elemendiga liitiumioonaku - 54 W/h, 10,8 V. Lisavalikuna – 6 elemendiga liitiumioonaku
Toiteplokk	100-240В AC, 50/60 Hz; 19В, 65 W
Operatsioonisüsteem	Windows XP, Windows Vista Home Premium

 

Just nii oivalised tulemused – 10 tolli suurepärast laiformaadilist ekraani, täisväärtuslik 80 GB kõvaketas, 1 gigabait mälu, Wi-Fi, veebikaamera, litsentseeritud Windows, kilogrammine kaal ja palju muud hinnaga, mille eest varem poleks saanud isegi poolt sellise minikorpusega sülearvutist.

 

Milles peitub konks? Tekib põhjendatud küsimus: kas tõesti saevad (piltlikult öeldes) mobiilplatvormide tootearendajad ja sülearvutite tootjad odavate netbook´idega oksa, millel istuvad, ehk vähendavad sülearvutite (mis põhinevad sellelsamal platvormil Intel Centrino, mida siiani müüdi väga hästi) müüki?

 

Kõik on palju lihtsam, kui meenutada uue platvormi Intel Atom positsioneerimist. Julgeme meelde tuletada, et jutt on siiski konkurentsi suurendamisest portatiivsete ja isegi pihuseadmete (tahvelsülearvutid, kommunikaatorid jms) turul, kus veel hiljuti oli protsessoriarhitektuur x86 ja sellega automaatselt tarkvaraplatvorm Microsoft Windows XP/Vista esindatud väga halvasti, peaaegu mitte kuidagi, kui rääkida seadmetest, mille hind on mitusada (mitte mitu tuhat) USA dollarit. Teisisõnu, Intel Atom ei hakka konkureerima sülearvutitega, vaid kõikvõimalike Windows Mobile´i, Linux´i, Symbian´i jms juhtimisel töötavate kompaktseadmetega, tuues siia „lapsepõlvest“ tuttava operatsioonisüsteemi liidese, harjumuspärased rakendused ja peale selle – tavapäraste mängude (kuigi mitte kõige uuemate) toe. Platvorm Intel Atom hakkab mängima Intel Centrino´st erinevas kohas. Ja ärge kahelge - isegi kärbitud (võrreldes moodsate protsessoritega Intel Core 2 Duo) karakteristikutega on platvorm Intel Atom täiesti võimeline kõrvaldama RISC-protsessoritega (nagu ARM) konkurente.

 

Kogu see jutt on selleks, et tootlikkust ja uudistoodete võimalusi platvormil Intel Atom on siiski sobivam võrrelda mitte täisväärtuslike sülearvutitega, vaid otseste konkurentidega. Võib muidugi meiega vaielda, kuid igaks juhuks meenutage seda teesi, kui hakkame tundma õppima MSI Wind U100 testitulemusi.

 

 

Lähme üle otsesele tutvumisele minisülearvutiga MSI Wind U100. Ülalmainitud pakend (peale piduliku disaini) annab samuti infot mudeli põhikarakteristikute kohta. Nagu näete, sisaldab netbook´ide perekond MSI Wind mitte ainult 10,2-tollise ekraaniga mudelit (nimega U100), vaid samuti 8,9-tollist varianti, mis sai nimeks U90.

 

Igatahes hakatakse uudistoodete esimesi partiisid välja laskma korpuse kolme variandina – pärlmutter, roosa ja must. Ingliskeelses versioonis said need värvid nimeks Angle White, Romantic Pink ja Empire Black.

 

 

Meile sattus testimisele just valge variant, kuid kohe tahame rahustada skeptikuid: vaatamata heledale toonile, ei määrdu korpus kergesti ja näeb välja küllalt esinduslik. Mingeid erilisi seadme kaane kraapimiskatseid ei korraldatud, kuid igal juhul on korpuse materjal palju vastupidavam kulumisele, kui seda on kullatud ja muud värvi variandid.

 

 

Et sülearvuti MSI Wind U100 mõõtmeid lugejatele paremini edasi anda, tegime me kolm ilmekat fotot. Ühel nendest võrreldakse seadet standardse DVD-karbiga:

 

 

Teisel fotol võrreldakse seda traditsiooniliste mõõtmetega sülearvuti ja kommunikaatoriga:

 

 

Kolmandal on mastaabi hindamiseks laiali laotatud mitu Venemaa ja teiste riikide münti:

 

 

Vaatamata pidulikule pakendile ja jaekomplekti täiuslikule välimusele on tarnekomplekti lõppversioon ilmselt palju ulatuslikum tarnekomplekti mudelist, kuna tarnekomplekt draiveritega tehaseplaadil ning Windows XP litsentsilepingu ja korpuseplommide puudumine näitavad, et meie testilaboris olnud sülearvuti on pigem tehniline kui jaenäidis.

 

Sellegipoolest annab esitatud tarnekomplekt ligikaudse ettekujutuse tulevaste uudistoodete mõõtmetest ja võimalustest ning eelkõige tahaks teie tähelepanu pöörata toiteploki kompaktsele korpusele. See pole muidugi nagu mobiiltelefoni laadur, kuid mitte ka nagu kaalukas "tahukas", mis kuulub täisformaadiliste sülearvutite komplekti.

 

 

 

 

Pöörake tähelepanu komplekti kuuluvale 3 elemendiga akule, eriti selle mahule (54 W/h), mis on rohkem omane täisformaadilistele sülearvutitele. Raske on endale ette kujutada lisavalikuna tarnitava 6 elemendiga aku mõõtmeid ja mahtu kui isegi standardsesse tarnekomplekti kuuluv aku on muljetavaldav.

 

 

 

Muide, sülearvuti kaal ilma akuta ja koos akuga – siin on suur vahe. Täisvarustusega kaalub seade üle ühe kilogrammi. Vaadates aku mahtu, saad vähemalt aimu, et asi on seda väärt. Välimuse traditsioonilist ülevaatust alustame seadme tagaotsast. Siin pole mingeid pesasid, kogu ruumi võtab enda alla aku.

 

 

Sülearvuti pealispind, mida ümardatud vormide arvelt on keeruline nimetada tasapinnaks, on samuti ilma jäetud igasugustest liidestest ja pesadest. Kõige huvitavam asub külgedel.

 

Paremal küljel on üks USB-port, kaardilugeja, audiopordid (mikrofon, kõrvaklapid), VGA videoväljund ja LAN-port. Pange tähele: mitte mingit modemipesa RJ11, ainult LAN. See on üldiselt mõistlik, kuna Dial-Up muutub tasapisi tõepoolest arhailiseks harulduseks nagu ka flopiseade, kuigi pole välistatud, et Vene sisemaal võib sellist sammu nimetada enneaegseks.

 

 

 

Vasaku külje paneelile on mahutatud „vargusvastane“ Kensington´i luku klõps, toiteploki ühenduspesa. Edasi on ventilatsiooniavade järel kaks USB-porti.

 

 

 

Kas üleliia lakooniline? Jah, kuid loodame, et te ei oodanud väga odavast ja kompaktsest seadmest leida liidest ExpressCard/54 või FireWire. Muide, enamiku vajaduste rahuldamiseks piisab täiesti sisseehitatud 1,3-MP veebikaamerast (mikrofoniga), traadita side adapterist 802.11, Bluetooth´ist, kaardilugejast (kaartidele SD, MMC, MS ja MS Pro), aga hiire, PDA, digivideokaamerate, MP3-pleierite, GPS-navigaatorite või välise DVD-seadme ühendamiseks on kolm USB-porti.

 

Vaade alt. Pole mitte midagi peale ventilatsiooniavade (millest räägime allpool) ja dekoratiivvõrede, mis katavad sisseehitatud stereosüsteemi valjuhääldeid.

 

 

Sellegipoolest ei tasu meelt heita, kuna ligipääs sülearvuti MSI Wind U100 sisu uuendamiseks on küllalt lihtne: tuleb vaid välja kruvida kümmekond kinnituskruvi.

 

 

Kõige huvitavam asub sees. Esimene asi, mis hakkab silma – see on kõvaketas. Tavaline standardne 2,5-tolline SATA-kõvaketas (kõrgus 9,5 mm), mida on praegusel ajal poodides saadaval palju ja väga soodsa hinnaga. Seda saab lihtsalt ära võtta ja asendada palju mahukama mudeliga.

 

 

Miks on sülearvutis MSI Wind U100 kasutusel just 80 GB kõvaketas? Lihtne ja mõistlik vastus sellele küsimusele on järgmine: sellest mahust peaks piisama, arvestades enamiku mobiilseid vajadusi, välja arvatud juhul, kui kavatsete kasutada seadet Wind U100 kaasaskantava HDD-salvestina. Aga kui kavatsetegi? Ei, lähiajal pole veel müügile oodata mudeleid, mille kõvaketta maht on üle 80 GB (vähemalt mitte ettemääratud operatsioonisüsteemiga Windows XP). Taiwanis, näituselt Computex 2008, levis imelik kuuldus. Räägitakse, et Microsoft ei kiida üldse heaks tootjate initsiatiivi, mille kohaselt tahavad nad paigaldada operatsioonisüsteemi Windows XP seadmetele, mille kõvaketta maht on üle 80 GB ja operatiivmälu üle 1 GB, nagu eksisteeriks selle jaoks operatsioonisüsteem Windows Vista. Me ei tea, kas see on õige või mitte, kuid kõvaketast on lihtne välja vahetada.

 

Plaadile joodetud gigabait operatiivmälu DDR2-667 kaob kanderaamistiku kaane alla, aga mälu teise gigabaidi laienduspesa on hästi näha HDD-st paremal.

 

Kõige huvitavam on protsessori ja kiibistiku asetus, eriti nende jahutuse korraldus. Põhjasild asetseb esiääre lähedal ja - nagu näete –pole üldse kaetud millegi soojust eemaldavaga, sellel on niisamagi hea olla.

 

Protsessor, mis asetseb põhjasilla ja mälupesa vahel, on kaetud vaid osaliselt õhukese soojust eemaldavaemaldava plaadiga (paksus umbes üks millimeeter). Kristalli kaas on kleebitud sellele mingi soojust juhtiva materjaliga, kuid on näha, et selle konstruktsioon olulist jahutust ei vaja.

 

 

Jahutussüsteemi ventilaator on meie arvates mõeldud rohkem skeemi kõigi komponentide profülaktiliseks läbipuhumiseks, mitte protsessorist soojuse eemaldamiseks. Konstruktsiooni saab ka siin kergesti vahetada; nagu näete, pole siin midagi sellist, mis oleks ette nähtud rasketeks ventilatsiooniülesanneteks.

 

 

Skeemi teisi põhikomponente on lihtne ära tunda. Traadita liides, kaardilugeja ja Bluetooth´i moodulid, stereosüsteemi valjuhääldid ja kõik muu on paigutatud nii, et vajadusel võiks korpusesse paigaldada palju muid kasulikke elemente. Konstruktsiooni ja süsteemi montaaži lihtsus panevad hämmastama (nagu ka kõik geniaalne) ja seda korpuse 19 mm paksuse juures (kõige paksemast kohast 30 mm)!

 

 

 

 

Paneme süsteemi kokku, kinnitame aku ja asume netbooki kasutajaliidestega tutvumise juurde ehk avame kaane.

 

 

 

Sülearvuti kaas pole varustatud haakidega, kuid kuid püsib avatuna baasmooduli suhtes peaaegu iga, isegi kõige väiksema nurga all. Jõudu, mida rakendatakse avamisel, võib pidada optimaalseks; ei olnud märgata mitte mingit lõtku, logisemist ega ammugi mitte ootamatuid helisid sülearvuti töökorda seadmise ajal, kõik on tehtud vastupidavalt ja kvaliteetselt (nagu soliidsete „täiskasvanud“ sülearvutite puhul).

 

 

 

Mudeli Wind klaviatuur on analoogne MSI suuremates sülearvutites kasutatavaga, see pole ainult ergonoomiliselt reljeefne, vaid sellel on ka kuni 17,5 mm suurendatud klahvid, mis pole üldse paha 10-tollise minikorpuse kohta. Kui te lähete üle lauaarvuti täisformaadiliselt klaviatuurilt sülearvutile MSI Wind U100, siis tuleb mõnda aega harjuda, kuid kui te töötate regulaarselt 12-tollise sülearvutiga, siis sel juhul ei saa rääkida olulisest ebamugavusest. Tõenäoliselt ei märka te sellisel üleminekul midagi erilist.

 

 

 

Puuteplaat on tehtud samasuguse väga lakoonilise disainiga. Üldiselt tuli välja väga tundlik konstruktsioon, kuid puutetundliku plaadi klahvikäik tundus meile liialt jäigana (see sobiks paremini täisformaadilistele sülearvutitele).

 

 

MSI Wind U100 laiformaadiline ekraan (10,2-tolli, mittepeegelduv matt pind) tagab lahutusvõime 1024х600. Pole mitte midagi ühist sellistele seadmetele traditsioonilise lahutusvõimega 800х600, kui veebilehitsejas lehekülgede vaatamisel tekib pime tsoon paremale, aga ICQ-kliendi aken ärritab ainult.

 

Peale selle on MSI Wind U100 ekraan huvitav veel järgneva poolest: sisseehitatud taustvalguse energiasäästutehnoloogia (valgusdioodidel), parandamaks valgusedastust ja eredust, samuti unikaalne pildi lähendamisvõimalus ilma tarkvaravahenditeta (see on realiseeritud praegu vaid MSI mudelites). Sülearvuti katte puhul on kasutatud spetsiaalset tehnoloogiat IMR, mis ei lase jälgedel pealispinnale tekkida. Koos voolujoonelise kujuga säilitab Wind alati elegantse ja esindusliku sülearvuti välimuse. Ekraani kohal asetsevad veebikaamera silm ja sisseehitatud mikrofon.

 

 

Seadme aktiivsusindikaatorite rida asub paremal (baasmudeli eesääre lähedal) selle arvestusega, et näiteks aku laadimisindikaatorit võiks jälgida kaant avamata. Praktiline, mugav, valgusdioodid on väga kompaktsed, nende täppinfo ei riiva silma (nagu see juhtub mõne teistsuguse disainiga) ja ei sega üldse tööd.

 

 

Alustuseks süsteemi mõned ekraanipildid. Vaevalt et need panevad imestama neid, kes - kas või natuke - on tuttavad operatsioonisüsteemi Windows XP seadistuste ja Inteli utiliidiga. Nii näevad näiteks välja ekraaniseadistuste vahelehed.

 

 

 

Siin me üritame kätte saada läheduses asuvat traadita sidet.

 

 

Just nii näeb välja MSI Wind U100 seadmehaldur.

 

 

Saades peatoimetajalt sülearvuti testimise järjekordse ülesande, piisab meile tavaliselt platvormi põlvkonna versiooni (millel on see tehtud) ja ka põhielementide (protsessor, mälu, kiibistik) karakteristikute teadasaamisest, et veel enne sülearvuti esimest sisselülitust hinnata uudistoote tootlikkust. Jah, selline reaalsus – sülearvutite moodsad mobiilplatvormid on palju rohkem etteaimatavad kui nende  „laua“kaaslased. Seda enam, et suur osa sülearvutite kasutajatest ei tegele kaine mõistuse juures selliste süsteemide ülekiirendusega.

 

Kuid platvormi Intel Atom puhul tuleb süsteemi tootlikkuse hindamisel omandada kõik oskused uuesti. Ja teisiti ei saakski olla. Võib-olla saame me umbkaudu arvutada kiibistiku Mobile Intel 945GSE tootlikkust koos andemiga DDR2-667 - analoogselt juba tuntud Mobile Intel 965GM võimalustega; võib-olla aimame ka integreeritud 3D-graafika Intel GMA 950 tootlikkust. Kuid protsessorite Atom arhitektuuris on radikaalsed muutused – sellised nagu näiteks kaks käsku takti kohta versus kolm käsku arhitektuuril NetBurst ja neli käsku arhitektuuril Core; oluliselt kärbitud vahemälu L2 ja osaliselt kärbitud L1; põhjalikult lihtsustatud harude prognoosi moodul harupuhvriga (muide, protsessorite üks aplamaid elemente); ja äkki taas ilmunud hargtöötlustugi Hyper-Threading Technology. Seega jooksevad kõik teoreetilised väljamõeldised tühja. Jääb üle vaid praktika, millega hakkamegi koos teiega kohe tegelema.

 

Vaatame klassikalise utiliidi CPU-Z näitu. Ei mingeid ootamatusi, kõik langeb kokku tootjapoolsete karakteristikutega. Kui ehk ainult – pöörake tähelepanu ridadele Name ja Code Name - utiliit tuvastas millegipärast protsessoris Atom N270 (Diamondville tuum) mudeli Atom Z530 (Silverthorne tuum).

 

 

 

 

 

Me ei hakka väitma seda, et võib-olla töötleb utiliidi CPU-Z versioon 1.45 selle klassi protsessorite andmeid valesti ja kiibi spetsifikatsioonidki määras utiliit lõppude-lõpuks õigesti. Kuid see rõhutab veel kord minimaalset vahet tuumade Diamondville ja Silverthorne vahel. Nendevahelisel erinevusel pole palju nüansse: põhiliselt energiatarbe režiimid ja korpus. Muide, tüüpiline sagedus, millega töötab Atom N270 ilma olulise koormuseta, on umbes 800 MHz ja vaid koormuse suurenemisel suureneb see kuni 1,6 GHz-ni.

 

 

Alustuseks hindame seda, mida me tõepoolest saame ühemõtteliselt hinnata – protsessori suutlikkust töötada hargtöötlusrežiimis. Selleks kasutame harjumuspäraseid pakkimisutiliite - WinRAR ja 7zip, millesse ehitatud jõudluspaketid võimaldavad sisse lülitada kaks või isegi neli voogu.

 

7zip 4.57
1 thread, 2 MB	756 MIPS (100%)
2 thread, 2 MB	1053 MIPS (164%)
4 thread, 2 MB	1117 MIPS (184%)
1 thread, 4 MB	771 MIPS (100%)
2 thread, 4 MB	1076 MIPS (166%)
4 thread, 4 MB	1138 MIPS (186%)
1 thread, 8 MB	771 MIPS (100%)
2 thread, 8 MB	1074 MIPS (165%)
4 thread, 8 MB	1138 MIPS (184%)
1 thread, 32 MB	787 MIPS (100%)
2 thread, 32 MB	1112 MIPS (168%)
4 thread, 32 MB	1166 MIPS (184%)
1 thread, 64 MB	757 MIPS (100%)
2 thread, 64 MB	1102 MIPS (174%)
WinRAR 3.71
Multithread disabled	215 KB/s (100%)
Multithread enabled	312 KB/s (167%)

 

Suurepärased tulemused. Seal, kus ülesanded muutuvad hargnevad, käitub protsessorites Intel Atom realiseeritud tehnoloogia Hyper-Threading laitmatult ja näitab väga meeldivaid tulemusi.

 

Millega võiks seda võrrelda? Meil on käepärast midagi enam-vähem taolist positsioneerimise ja võimaluste poolest - 1,2 GHz protsessori VIA C7-M ja integreeritud kiibistiku VX700 platvormitandemi testitulemused artiklist Kompaktne arvuti Packard Bell Easynote XS20: 7 tolli teekonnale. Hoolimata taktisageduste erinevusele, pole võrdlus üldse VIA C7-M (WinRAR, multithreading - 123 KB/s) kasuks: mitte mingist hargtöötlusest ei saa seal juttugi olla, kuid isegi töötamisel ühe vooga osutus protsessor Atom N270 peajagu paremaks. Siin  tasub tõttöeldes mainida, et protsessori Atom N270 tulemused on siiski tagasihoidlikumad kui näiteks protsessoril AMD Mobile Sempron 3000 koos süsteemiloogikaga AMD M690, millel põhineb MSI 2006. aasta mudel VR610.

 

Vahemälu ja mälu süsteemide tööd hindame utiliitide Lavalys Everest ja praeguseks juhuks täiesti sobiva ScienceMark 2004 abil.

 

 

 

Kõvaketta alamsüsteemi tootlikkust testime ainult vormitäiteks - MSI Wind U100 konstruktsioonis kasutatavat SATA-kõvaketta keskklassi mudelit pole mitte kunagi peetud kiireks, kuid siiski olid tulemused üsna head.

 

 

 

 

 

Püüame hinnata MSI Wind U100 graafikasüsteemi. Tegelikult saab just integreeritud graafikakaardi Intel GMA 950 võimalusi aegsasti ennustada, aga sellegipoolest:

 

 

 

 

 

Kui korralikult tuhnida meie artiklite arhiivides, siis võib leida palju integreeritud graafikakaardiga Intel GMA 950 mobiilisüsteemide testitulemusi ja veenduda veel kord, et siin toodud testide 3DMark01 ja 3DMark03 tulemused kordavad ja kinnitavad põhimõtteliselt neid hinnanguid (vt. näiteks 2005. aasta maikuu artiklit sülearvuti NEC Versa S940 kohta). Üksnes selle erinevusega, et nüüd pole kõne all täisformaadiliste sülearvutite graafika, vaid nüüd on Intel GMA 950 rännanud säästuklassi netbookide ja teiste ülimobiilsete seadmete graafikakaartide kategooriasse.

 

Graafikakaardi Intel GMA 950 (operatsioonisüsteemiga Windows XP) lähim konkurent on meie poolt hiljuti käsitletud graafikatuum IGP VIA UniChrome Pro II, mis kuulub kiibistikku VIA VX700 (ülalnimetatud artikkel Packard Bell Easynote XS20 kohta). Seal oli, tõsi küll, juttu lahutusvõimest 800 х 600 ja ka tuum UniChrome Pro II oli ausalt öeldes kõigest DirectX 7, seepärast on selle näit paketis 3DMark03 (kõigest 89 punkti) piinlik võrdluseks tuua. Seda enam, et platvormil VIA baseeruvaid uusi mudeleid hakatakse komplekteerima kiibistikuga VIA VX800 koos integreeritud DirectX 9.0 tuumaga VIA Chrome9 HC3. Kuid laulust sõnu välja ei viska.

 

Jõudluspaketis 3DMark05 õnnestus jooksutada ainult protsessori tootlikkuse teste. Vähevõitu, oluliselt vähem kui ülalmainitud AMD Mobile Sempron 3000-l.

 

 

Ja veel üks test – multimeedia andmete kompressioon koodekiga DivX 6.8. See info on pigem isegi mitte võrdluseks varem testitud sülearvutitega, vaid MSI Wind U100 võimaluste tulevasteks võrdlusteks muude süsteemide, mis põhinevad analoogsel või samasugusel platvormil, tootlikkusega. Niisiis, 313 MB AVI-faili (MVI)  kompressiooniks lahutusvõimega 640 х 480 @ 30fps suuruseni 23,64 MB analoogse lahutusvõimega DivX 6.8 abil kulus 10 minutit 13 sekundit või 613 s.

 

Lõpuks ilmselt kõige huvitavam – kontrollime MSI Wind U100 autonoomse töö kestust erinevate koormusrežiimidega.

 

Alustuseks - utiliidi Battery Eater 2.70 Pro töötulemused (lahutusvõime on vaikimisi 800x600x32, „klassikaline” režiim).

 

 

230 minutit, täpsemini 3:50:25. Üldse mitte halb multimeediatestiga koormatud, 10,2-tollise ekraaniga mudeli kohta. Aku laadimise protsess võttis aega 2 tundi ja 44 minutit (ehk 164 minutit).

 

Nüüd MSI Wind U100 maksimaalse töötamiskestuse testimine, kui ekraanil on sel ajal vaid raamatu tekst. Tulemus – 5 tundi 43 minutit ja 38 sekundit (ehk ligikaudu 343 minutit). Ja see avaldab palju rohkem muljet.

 

Muide, Windows´isse sisse ehitatud utiliit Power Meter peaaegu et ei valeta, näidates umbkaudset tööaega autonoomses režiimis.

 

 

Ja lõpuks, veel üks elujõudluse testimine. Rõngastame filmi taasesituse, mis on kompressitud koodekiga XViD kuni lahutusvõimeni 640 х 480 @ 30fps ja võtame aega. Siin see on – tõde, mille nimel tasus raisata nii palju aega testimise peale – 4 tundi 17 minutit 24 sekundit! Ehk 257 minutit kompressitud video vaatamist praegusel ajal kõige levinuma lahutusvõimega. Mida tähendab neli tundi? See on korraliku varuga (200 minutit) film „Ükskord Ameerikas”, see on „Ristiisa” enam kui tunnise ülejäägiga (175 minutit), 12 osa Futuramat või Simpsoneid.

 

Rohkem kui 250 minutit 640 х 480 lahutusega videot – see on väga hea peaaegu iga mõõdupuu puhul. Isegi pihu-multimeediapleieri kohta, mille ekraan on tikutopsisuurune. Isegi sülearvutite levinud mudelite kohta, millel see näitaja on peaaegu alati kaks korda väiksem. Midagi taolist demonstreerivad kaasaskantavad DVD-mängijad, mis on küll natuke odavamad, kuid midagi rohkemat teha ei suuda. Midagi taolist suudavad mõned tasku-kommunikaatorite mudelid, kuid ma pole juhtunud kuulma sellistest - 10-tollise ekraaniga - ja ka muu suhtes on praegu veel naljakas rääkida otsesest konkurentsist.

 

Nähtavasti tuleb väärikaks konkurentsiks teistel mitte x86-platvormide arendajatel pakkuda midagi kujuteldamatut, et lüüa platvormi Intel Atom suurt edumaad, mis on saadud tänu harjumuspärase keskkonna Windows XP/Vista (rakendused, mängud, utiliit) toele. Võib-olla suudavad nad pakkuda 25 tundi HD Video taasesitust, nagu seda tegi hiljuti NVIDIA platvormi NVIDIA Tegra esmaesitlusel? Võib-olla, kuid isegi sel juhul tasub konkurentidel kiirustada, kuna juba järgmisel aastal lubab Intel esitleda platvormi Atom uut versiooni (koodnimega Moorestown), millel on kümme korda väiksem energiatarve (ühilduvuse korral sellesama Windows XP/Vistaga).

 

 

Kas teile hakkas meeldima MSI Wind U100? Kas teile hakkas MSI Wind U100 meeldima nii nagu see meeldib mulle? Hea, väga hea. Kiidusõnad lähevad nii laitmatule disainile kui ka õnnestunud minikorpusele, mis ühendab tasakaalukalt väikest kaalu ja mõõtmetelt suurt UMPC 10-tollist ekraani. Kui meid ei peteta ka hinnaga ja sülearvutit MSI Wind U100 (koos 80 GB kõvaketta, 1 GB mälu ja muuga) saab osta hinnaga 550-600 USA dollarit, siis oletan, et uudistootele on tagatud suur nõudlus.

 

Ühesõnaga, hindeks tugev viis suurepärase debüüdi eest. Ja nüüd saab minisülearvuti MSI Wind U100 3DNews´i toimetuselt täiesti teenitult auhinna „Uuenduslik disain”.