Täna on

Madalpingelistel protsessoritel baseeruvad sülearvutid assotsieerusid alati nõrkade lauarvutitega, osaliselt nii ka oligi. Tuletame kas või meelde Pentiumi madalpingelisi protsessoreid, mis jäid kõvasti oma vanematele ametivendadele alla ning olid paigaldatud tihtipeale ülimobiilsetesse sülearvutitesse, mille kohustuseks ei olnud pidevad suured koormused.

Intel´i Core Duo Ultra Low Voltage protsessorid on aga juba täiesti teine asi: soojuseraldumine ja energiatarve on minimaalne, tootlikkust aga jätkub isegi tööks kolmemõõtmelise graafikaga. Palju põhjalikumat infot Intel´i sülearvutiprotsessoritest saab siit.

 

 

Testimisele sattus firma Hewlett-Packard sülearvuti – Intel´i protsessoril Core Duo U2500 põhinev mudel nc2400.

Protsessor	Intel Core Duo U2500, 1,20 GHz
Vahemälu, Mb	2
FSB, MHz	533
Kiibistik	Mobile Intel 945GM Express
Ekraan	12,1"
Video	Intel Graphics Media Accelerator 950 (kuni 224 MB ühiskasutusega videomälu)
Maatriksi tüüp	WXGA (1280х800)
Operatiivmälu	1 x 1024 МB DDR2 1 SODIMM pesa
Kõvaketas	80Gb, 4200 pööret/min
Optiline seade	DVD+/-RW SuperMulti Double Layer Testitud mudelis Combo DVD/CD-RW
Liidesed	Lisaseadmete pesad: 1 pesa I/II tüüpi PCMCIA Card kaartidele (32-bitiste CardBus ja 16-bitiste kaartide toega) või 1 integreeritud kiipkaardilugeja, 2 USB 2.0 porti, VGA-väljund, heliväljund, mikrofonisisend, toitesisend, RJ-11, RJ-45, Firewire (1394a)
Juhtmeta liidesed	Intel Wireless LAN 802.11a/b/g MOW2, mini-pci kaart, Bluetooth v2.0 + EDR
Aku	6-sektsiooniline Li-Ion aku 55663 mW/t
Kaal, kg	1,29
Mõõtmed, mm	25 (eest) x 282 x 213

Sülearvuti on niivõrd väike, et standardpakendisse on selle fikseerimiseks lisatud tühi pappkarp.

Erinevaid brošüüre ja raamatuid on komplektis palju, isegi liiga palju. Juba lühijuhendeid on kuus tükki, loomulikult on nad kõik erinevates keeltes, sealhulgas ka venekeelne. Paberite vahelt leidsime raamatu litsentsilepinguga ning üleilmse kolme-aastase garantii ja Hewlett-Packard´i tugiteenuse infobülletääni (mõlemad on 27 keeles ning mõlemad sisaldavad info vene keeles), teeninduskeskuste nimekirja ning bülletääni, mis räägib sellest, et süsteem on võimeline taastuma, kasutamata CD-sid.

Ülejäänud lisavarustus küllaltki vaene ning standardne: väline toiteblokk, RJ-11-otstega telefonikaabel ning üleminek SRÜ riikides kasutatavasse telefonipistikusse. Ülemineku kontaktid on kaitstud kummikorkidega, mis näeb päris naljakas välja.

Sülearvuti on kahtlaselt kerge - vaid 1,29 kg. Selline kaalulangus oli võimalik tänu magneesiumsulamist korpusele. Ka mõõtmed pole suured, kuigi HP, nagu ka iga teine tootja, kavaldab mõõtudega ning laius on näidatud ilma aku väljaulatuva osata. See on aga peaaegu 25 mm. Samas näeb sülearvuti selle etteulatuva osaga päris hea välja. California hiiglase sülearvutite disain ei ole kunagi leidlikkusega silma paistnud. Tumehall sirgjooneline korpus, vähesel määral logosid ning täielik dekoratiivsete katteplaatide puudumine – läbinisti žanri klassika, stiilselt klassikaline meeste sülearvuti.

Sülearvuti pinnad ei karda eriti kriime. 8 päeva testiti arvuti vastupidavust mehhaanilistele kahjustustele, kuid kriime, isegi üliväikseid, ei tekkinud. Loomulikult ei pane see vastu naelale, kuid tavakasutusel ei tasu mobiilse abilise välimuse eest muretseda. Montaažikvaliteet on hea, ebatasaseid ühenduskohti ning pilusid pole.

 

 

Sülearvuti kaas on tühi ning ainult keskel ilutseb HP logo, mis manab esile mõtted kuninglikest võidusõitudest, kus Hewlett-Packard´i logo ilutses Williams F1 talli boliididel.

Ülapoolel asuvad kaks fikseerimiskonksu, mille järele pole üldse vajadust, kuna kaas on kerge ning ühendusmehhanism on küllalt jäik ega lase sülearvutil isegi ilma lukuta omatahtsi avaneda.

 

 

Esiservas asuvad neli aktiivsusindikaatorit. Piktogrammid on kantud kahte kohta, selleks et nad oleksid nähtavad nii suletud, kui ka avatud sülearvuti puhul.

 

 

 

 Tagaäärtes asuvad vargaluku paigalduspesa ning kohtvõrgu (RJ-45) ühenduspesa.

 

 

Paremal küljel asub funktsionaalsete elementide täiskomplekt: PCMCIA pesa, mille all asub FireWire 1394 port, edasi kaks 3,5 mm-st standardpesa kõrvaklappide ning mikrofoni ühendamiseks, USB- ja VGA-pesa ning kiipkaardi lugemisseade, mille all paiknevad kaks ventilatsiooniava.

 

 

    Vasakul asub toitepesa, telefonipesa (RJ-11), USB-pesa ning optiline seade.

 

 

Juurdepääs kõvakettale, PCMCIA moodulile, mälumoodulile ning Bluetooth´i moodulile on kaetud omaette kaantega. Samas asub ka valjuhääldi.

Integreeritud akustikasüsteem ei kannata mingit kriitikat. Vaatamata sellele, millisele pinnale on sülearvuti paigaldatud – lauale või mujale, on heli vaevukuuldav. Kui arvuti asub töö ajal põlvedel, on heli tegelikult võimatu tähele panna. Statsionaarsetes tingimustes võib olukorra päästa väline akustikasüsteem sest helitöötlus toimub ju samas kiibis nagu ka paljude teiste sülearvutite puhul.

Vaatamata sülearvuti enda väikestele gabariitidele, on klaviatuur täismõõdus. Klahvide laius on 18 mm. Muudeti vaid funktsionaalseid klahve. Klahvikäik on pehme, kuid täpne. Vähe sellest et ladina ja kirillitsa tähemärgid on ühte värvi, on nad ka peale kantud identse šriftiga, mis võib pimekirja oskamatud kasutajad segadusse viia.

 

 

    Puutepaneel puudub, selle asemel on kasutusel juhtkang (touchstick), millega pärast puutepaneeli on küllaltki raske harjuda. Juhtkangi juurde kuuluvad kummist klahvid, mille käik on aga harjumatult suur.

 

 

    Nupud klaviatuuri kohal oleval paneelil on puutetundlikud ning toimivad korraga nii lüliti kui indikaatortulukesena. Puutetundlikke nuppe on kuus, kuid kõige huvitavam on helitugevuse regulaator. Libistades näppu mööda seda vasakult paremale, süttib helivaljuse suurendusindikaator ning helivaljus suureneb, paremalt vasakule libistades toimub kõik vastupidi. Samas töötavad need klahvid ainult Windowsis.

 

 

Paremas alanurgas asub sõrmejäljelugeja, mis võimaldab arvutisse sisse logida ainult selle omanikul. Kuid, nagu on näidanud praktika, kasutatakse seda infoturbevõimalust mitte eriti tihti.

Sülearvutisse on paigaldatud 12,1-tolline laiaformaadiline ekraan resolutsiooniga 1280x800 punkti. Ekraani pind ei ole läikiv, vaid tavaline, kuid seda ei tasu võtta puudusena. Asi on selles, et kogu oma veetlevuse juures on läikival ekraanil üks oluline puudujääk – peegeldused, mida tavalise ekraanipinna puhul ei esine. Horisontaalsed vaatenurgad on suured, kuid vertikaalselt tuleb ekraani häälestada, kuna märgatav värvimoonutus tekib vaatenurga väiksemalgi muutmisel.

Ekraani heledustasemeid on 11, muutmine toimub astmeliselt. Heledustasemed on valitud asjatundlikult – pimedas töötades ei ole minimaalne tase silmadele valus, maksimaalsel tasemel on info kergesti loetav ka siis, kui päike otse ekraanile paistab. Ekraanitagune kaanekorpus on õhuke, kuid väga vastupidav (materjaliks on ju magneesiumsulam), seepärast ei paindu kaas sellele surumisel, järelikult ei olegi nii kerge maatriksit transportimisel vigastada. Ekraanile surudes tekivad vikerkaarevärvi triibud ainult alale, mida surutakse, mitte kogu ekraanile.

Välise kuvari külgeühendamiseks on olemas VGA pesa. Välisele kuvarile saab pildi kloonida (kuna ekraani küljesuhe on 16:9, siis võivad standardse välismonitori ühendamisel tekkida probleemid pildi geomeetriaga) või siis kasutada seda töölaua laiendusena. Samuti on võimalik sülearvuti ekraan välja lülitada ning kasutada vaid välist kuvarit.

    Kuna sülearvuti põhineb protsessoril Intel Core Duo U2500, mille deklareeritud jahutusvõimsus ei ole suurem kui 14W, siis peab müratase ning soojuse eraldumine olema minimaalne. Testimise käigus paigaldati sülearvuti ainult pehmetele pindadele, nii et kõik ventileerimisavad oleksid kinni, kuid isegi protsessori pideva 100%-lise koormuse puhul lülitus protsessori ventilaator sisse harva ning vaid paariks sekundiks ning sülearvuti korpus soojenes vaevu märgatavalt vaid protsessori ning mälude piirkonnas. Järgnevalt said ventilatsiooniavad teibiga kinni kleebitud (kindlasti ei tasu selliseid eksperimente järele teha!). Selle tagajärjel töötas protsessori ventilaator pidevalt täispööretel, protsessori temperatuur tõusis märgatavalt, kuid oli täiesti vastuvõetav.

Väikeste failide (kokku 40 Gb) kopeerimisel muutus kõvaketta temperatuur ainult 1 kraadi võrra, ketta töötamist oli aga peaaegu võimatu kuulda.

Optiline ajam loeb infot tegelikult müratult, kuid piisas vaid halvasti balansseeritud või kriimustatud plaadi paigaldamisest, kui ajam hakkas kuuldavale tooma raginat ning keeldus täielikult pöörlemast suurematel pööretel ning polnud sageli võimeline lugema kriimustatud plaate, mida teised ajamid lugesid vaevaliselt, kuid siiski lugesid. Testvariant oli varustatud combo-ajamiga, mis tänapäeval pole just kõige parem valik. Olemas on Multi DVD ajamiga modifikatsioonid, millele neil tasub tähelepanu pöörata.

Sülearvuti on varustatud mini-pci kaardiga Intel Wireless LAN 802.11a/b/g MOW2 ning Bluetooth v2.0 mooduliga, millel on EDR-tugi. Juhtmeta võrgu moodulit lülitatakse sisse/välja klaviatuuri kohal oleva sensorklahviga. Mooduli olekut kuvavad wi-fi piktogramm (see on ka sensornupp) ning sülearvuti esiservas asuv indikaator.