12 tolli ja vähem – kas asi on seda väärt?

Autor: 3DNews.ee
Kuupäev: 16.04.2008 [19:46]
Nüüdisaegseid ultramobiilseid personaalarvuteid (teisisõnu, miniülearvuteid) peetakse nende kompaktsuse ja minimaalse kaalu tõttu täie õigusega ideaalseteks arvutiteks moodsale ärimehele, kellel toimub suur osa aktiivsest tegevusest teel olles.
Veel mõned aastad tagasi olid kõik minisülearvutid (siia hulka arvame selguse mõttes kõik sülearvutid, mille ekraan on 12 tolli või väiksem) peaaegu ühesugused ja kujutasid endast tavasülearvutite vähendatud koopiaid. Kuid praeguseks on oluliselt kasvanud ultramobiilsete arvutite eri variatsioonide hulk. Kõige suurema populaarsuse on saavutanud kaks seadmetüüpi.
-
Klassikalised minisülearvutid, mis on varustatud klapiga ekraani ja standardse QWERTY-klaviatuuriga. Kui läheneda asjale rangelt, siis tuleks minisülearvutite kategooriasse arvata need 12-tollised mudelid, mis kaaluvad alla 1,5 kg (põhiliselt loobutud sisseehitatud optilisest salvestist). Aga vast ei ole hullu, kui võtame ülevaatesse sisse ka sama kompaktsed, kuid natuke raskemad kahespindlilised mudelid.
-
Tahvelsülearvutid – need on transformerid, mille puutetundlikud ekraanid (erinevalt esimese kategooria seadmetest) tagavad käsitsi kirjutamise võimaluse ja suudavad avaneda 180°, muutes klassikalise sülearvuti kompaktseks tahvliks.
Peale selle tasub eraldi märkida uut tüüpi ultrakompaktseid arvuteid, millele pani aluse ASUS Eee PC. Need on oma parameetritelt midagi normaalse sülearvuti ja veidi suurema pihuarvuti vahepealset ehk teisisõnu UMPC (Ultra Compact PC). Üsna pea, seoses platvormi Intel Atom hiljutise esmaesitlusega, võib oodata selle segmendi aktiivset täienemist kõikvõimalike lahendustega, kuid seda ei juhtu enne selle aasta suve.
Klassikalised sülearvutid
Klassikaliste sülearvutite kõige tüüpilisemaks esindajaks on 12-tollised mudelid. Need on optimaalse (vähemalt tootearendajate endi avalduste põhjal) lahendusega, mis kindlustab suure tootlikkuse ja funktsionaalsuse minimaalsete gabariitide juures. Sellised seadmed, mis ei kaalu koos toiteploki ja töödokumentidega rohkem kui 1,5-2 kg, mahuvad kergesti ärimehe portfelli ja on täiesti võimelised lahendama kõiki neid ülesandeid, mida lahendavad ka nende palju kogukamad 14-15-tollised töökaaslased. Ehk ainult seetõttu, et enamikus mudelites puudub graafikakiirendi, pole võimalik neid kasutada enam-vähem tõsistes mängudes (selle toe puudumine ärisülearvutites on paljudele kasutajatele pigem väärtus kui puudujääk). Üsna olulist rolli mängib ka veel üks taoliste sülearvutite mitte tähtsusetu funktsioon – moekus.
Acer
Ultrakompaktne sülearvuti Acer Aspire 2920 on loomisel on kasutatud Gemstone esindusdisaini ja ta positsioneerub eelkõige koduarvutina, millest annab tunnistust selle laiendatud multimeediavõimalused (muuhulgas on sülearvuti sertifitseeritud vastavalt Dolby Home Theater´i standarditele). Kuid sülearvuti sellise positsioneerimisega on täielikus vastuolus praeguse mõõdupuu järgi üsna nõrgavõitu integreeritud graafikakaart Intel GMA X3100 ja FireWire pordi (või IEEE 1394, milleta pole tänapäeval mõeldav ükski kuigivõrd oluline moodne multimeedia koduarvuti) ja HDMI (videote vaatamiseks HD-teleritest) puudumine sülearvutis Aspire 2920.

Seda, et Acer on tuntud „hobusetalli“ Scuderia Ferrari ametlik sponsor, tuletab meelde tema eksklusiivsete kõrgklassi sülearvutite tootesari, mis kannabki nime – Ferrari. Selle tootesarja üks viimaseid - kõige kompaktsem mudel Ferrari 1100 - on tüüpiline moemudel. Sülearvuti mõnevõrra nurgeline korpus on nii seest kui ka väljast täiesti musta värvi, ilma erkpunaste dekoratiivsete vahetükkideta, mis olid tootesarja eelmistel mudelitel, ja muidugi ilutseb igal pool, kus võimalik, Scuderia Ferrari logo. Ja üldse on kogu Ferrari 1100 ilme muutunud palju rangemaks ja detailides korrapärasemaks. Glamuurne läige on jäänud ainult ekraani raamistikku, aga kõik teised pealispinnad on muutunud matiks. Vaid valgete valgusdioodidega taustvalguse ja tehnoloogia Acer CrystalBrite toega 12,1-tolline laiekraan, on jäänud läikivaks, mis peaaegu garanteerib peegelduste ilmumise sellele valguse ebaõnnestunud langemise korral, kuigi seesama kate suurendab märgatavalt kujutise eredust ja kontrastsust.
Nagu kohane võidusõiduboliidile, on korpuse põhimaterjaliks karbon - ülitugev süsinikkiud, mis teeb sülearvuti kasutamisel palju kergemaks ja vastupidavamaks.
Ferrari 1100 klaviatuur on üsna mugav, paistab silma pehme käigu ja klahvide täpse vajutusega. Klahvid on siiski väikesevõitu (eriti klaviatuuri paremal pool). Kursori juhtplokk paistab silma, kuid kurvastab, et klahvid "PageUp" ja "PageDown" paiknevad nooleklahvi „üles“ külgedel, mis ei välista juhuslikku sattumist nendele, kui töötatakse kiiresti tekstiga. Muide, see on Acer´i (aga samuti mõnede teiste tootjate kõigi kompaktsete sülearvutite ühine tunnus).
Sülearvuti on ehitatud AMD kahetuumalise protsessori Turion 64 X2 TL-66 baasil, (taktisagedus 2,3 GHz)ning varustatud 4 GB (!) DDR2-667 operatiivmäluga. Selle kogumahtu võimaldab efektiivselt kasutada ettemääratud 64-bitine operatsioonisüsteemi versioon Windows Vista Ultimate X64.
Acer Ferrari 1100-l on nüüdisaegse kompaktse sülearvuti standardne välisportide ja liideste komplekt (kaasa arvatud FireWire ja vananenud infrapuna-port), ja mida kaugeltki mitte alati ei kohta minisülearvutite puhul - sisseehitatud DVD-Super Multi optiline seade. Ärikliendid hindavad vääriliselt sõrmejäljelugejat Acer Bio-Protection, mis tagab sülearvutis olevale infole konfidentsiaalsuse, samuti väikest stiilset Bluetooth VoIP-telefoni ja sisseehitatud 1,3-megapikslist veebikaamerat.
Sülearvuti Acer Ferrari 1100 kõrge tootlikkus, selle stiilne, tüüpiliselt mehelik disain, kõikide hädavajalike liideste olemasolu, sisseehitatud optiline seade suhteliselt väikese kaalu juures – kõik see on mõeldud nendele, kes soovivad saada mitte ainult ülitootlikku sülearvutit, vaid ka rõhutada oma staatust.
Aga nendele, kes soovivad endale head ja kompaktset ärisülearvutit, kuid ei taha maksta Ferrari logo (ja muude sarnaste eksklusiivsuste) eest, pakub Acer sülearvutit TravelMate 6292 – see on üks esimesi mudeleid uue ProFile esindusdisainiga. Viimane erineb range ametliku välimusega: matt tumehall korpus magneesiumisulamist jätab soliidse ja samal ajal ka elegantse mulje.
Sülearvuti TravelMate 6292 erinevatel modifikatsioonidel võivad olla nii läikivad kui ka matid 12,1-tollised maatriksid. Kuid nii need kui ka teised kindlustavad pildi suure teravuse ja ereduse. Väga efektiivse online-suhtluse tagab veebikaamera (0,3 MP) sisseehitatud stereomikrofoniga (paremaks salvestuseks ja hääle edastuseks).
Sülearvuti on tehtud platvormi Intel Centrino Duo (Santa Rosa) baasil ja sellel on küllalt standardne liideste komplekt. Statsionaarsetes tingimustes võib TravelMate 6292 funktsionaalsust oluliselt suurendada universaalse dokkimisjaama Acer ezDock II kasutusega. See lisab märgatavalt porte ühendamiseks erinevate lisaseadmetega. Kahtlemata on suureks eeliseks inimestele, kes hoiavad arvutis väärtuslikku infot, sõrmejäljelugeja Acer Bio-Protection.
Muidugi ei saa sülearvuti Acer TravelMate 6292 kiidelda nii silmatorkava välimusega kui Ferrari 1100, kuid nii funktsionaalsuse kui ka tootlikkuse poolest suudab see võistelda võrdväärselt oma palju kuulsamate ja kallimate vastastega.
ASUS
Sülearvuti ASUS F9E kuulub võrdlemisi odavate universaalsete ultramobiilsete arvutite tootesarja. See põhineb laiformaadilisel maatriksil diagonaaliga 12 tolli ja on põhiliselt ette nähtud kasutuseks ärivaldkonnas. Selles sobituvad üsna edukalt head massigabariitide näitajad küllalt suure funktsionaalsusega.
Väliselt näeb F9E välja soliidse ja vastupidavana, võib-olla ehk kergete peente vormide armastajatele võib see tunduda mõnevõrra raskekaaluline. Veebikaamera plokk, mis kindlustab kaamera pöörlemise, muudab kaane visuaalselt natuke raskemaks, samuti on maatriksi raami laius mõnevõrra suurem kui viimasel ajal kombeks.
Kuna ultramobiilseid arvuteid ei käsitleta lauaarvutite täisväärtuslike asendajatena, siis tavaliselt ei esitata neile suuri nõudmisi funktsionaalsuses, kuid ASUS F9E ei jää oma varustuselt peaaegu üldse alla standardsetele sülearvutitele. Muuhulgas on sellel täielik traadiga ja traadita liideste komplekt (kaasa arvatud üsna haruldane HDMI), sisseehitatud optiline seade, mis pöörab veebikaamerat kuni 240° võrra, et saaks video kaudu suhelda nii kontoris kui ka teel olles. Sülearvutis hoitava info turvalisus tagatakse sõrmejäljelugeja ja andmete riistvaralise krüpteerimisesüsteemiga Trusted Platform Module (TPM).
Vaid klaviatuur pole töötamisel eriti mugav – paljud parempoolsed klahvid (kaasa arvatud nooleklahvid) on liiga kitsad, mis raskendab tööd tekstiga. Muide, ultramobiilsete arvutite klaviatuuride ühed või teised puudused on nende eeliste lahutamatuks jätkuks – korpuse väikesed mõõtmed ei võimalda füüsiliselt mahutada sellesse normaalset klaviatuuri.
Kui sülearvuti Acer Ferrari 1100 eraldub üldisest reast oma agressiivse meheliku disainiga, siis esindusklassi teine minisülearvuti – ASUS S6Fm – sobib - tänu oma peenele stiilile ja elegantsusele - rohkem edukale ärinaisele. Tuleb märkida, et S6-sarja sülearvutid on ASUS-e sülearvutite disaini „nahasuuna“ rajajad. Sülearvuti kogu ülemine kaas ja pealispind klaviatuuri ümber on kaetud ehtsa, pisut kokkupressitud nahaga. Sellisel kattel on peale esteetilisuse veel puhtpraktiline funktsioongi – nahk, erinevalt plastmassist (ja veel enam - värvitud metallist) ei kaota kaubanduslikku välimust ka pärast mitmeaastast intensiivset kasutamist. Peale selle lastakse S6-sarja välja erinevates värvitoonides ning peale puhtnaiseliku roosa on olemas ka kollakas- ja tumepruun, samuti piimvalge viimistlus – peaaegu igale maitsele midagi. Peale selle kuulub sülearvuti komplekti veel ka nahast hiir, mille viimistlusvärv sobitub sülearvuti üldise värvigammaga.

Peale oma välimuse üllatavad S6 tootesarja sülearvutid ka oma kompaktsusega – kahespindlilise (sel on sisseehitatud optiliste ketaste seade) sülearvuti ASUS S6Fm mõõtmed on väiksemad kui A4-formaadi (271х192х37 mm) lehel, aga selle kaal koos 3-elemendilise akuga on kõigest 1,37 kg. Selge, et sellistesse gabariitidesse on raskevõitu mahutada 12-tollist maatriksit, sellepärast on S6Fm varustatud väga kvaliteetse 11,1-tollise läikiva ekraaniga, millel on 1366х768 (WXGA) lahutus ja tõeliselt kinematograafiline külgede suhe 16:9 (tavapärase 16:10 asemel). Seetõttu kasutatakse filmide vaatamisel ekraani pinda koguulatuses. Teisel eesmärgil pole eriti mõistlik seda sülearvutit kasutada – kõik oleks liialt väike.
ASUS S6Fm on ehitatud eelmise põlvkonna (Napa) mobiilplatvormile Centrino Duo: selles kasutatakse protsessori Core 2 Duo madala energiatarbega versiooni LV (Low Voltage) ja 512 MB süsteemiplaadile paigaldatud 533 MHz-st DDR2-mälu (suuremat mälusagedust ei toeta kiibistik Intel 945GM). Üks vaba laienduspesa lisamälumooduli jaoks tagab selle laienemise vaid kuni 1536 MB-ni. Aga mugavaks tööks operatsioonisüsteemi Windows Vista keskkonnas nõutakse minimaalselt 2 GB-i.
Huvitav, et ASUS´e inseneridel õnnestus nii kompaktsesse sülearvutisse mahutada küllalt muljetavaldav portide komplekt – just selline, nagu on paljudes täismõõtmelistes sülearvutites. Aga klaviatuuri kiita kahjuks ei õnnestu. Juba eespool mainisime, et 12-tolliste sülearvutite üks suuremaid valupunkte on klaviatuur. Loomulikult, palju miniatuursemas, 11-tollises sülearvutis maksab see probleem veel valusamalt kätte. Nii et S6Fm omanikel oleks enam-vähem normaalse töö jaoks kõige mõttekam soetada lihtsalt täismõõtmeline lauaarvuti klaviatuur.
Sülearvuti ASUS S6Fm vaieldamatuks eeliseks on selle tarnekomplekt üheaegselt kahe akuga (3- ja 6-elemendiline). Esimene neist (maht 2600 mAh) mahub täielikult sülearvuti gabariitidesse, samas kui 6-elemendiline suurendatud mahuga (5200 mAh) aku eendub tublisti korpusest.
Üldkokkuvõttes on ASUS S6Fm üsna ebatavaline minisülearvuti, mis on mõeldud äriinimestele, kes mõistavad kallite asjade mõtet. Nendele, kes on valmis maksma oma maine eest.
Veel üks äriinimeste nahast sülearvuti ASUS U6S. Peale ebatavalise välimuse (võrreldes taoliste sülearvutite tavapärasega) paistab see silma suure tootlikkusega ja ülimalt võimaliku funktsionaalsusega selle minikorpuse puhul.
ASUS U6S on küllalt võimas sülearvuti. See põhineb mobiilplatvormil Intel Santa Rosa. Sülearvutil on nVidia kaheksanda põlvkonna graafikakiirendi - GeForce 8400M, millel on 128 MB GDDR2 mälu, mida saab laiendada 896 MB-ni (sõltuvalt paigaldatud süsteemimälu mahust). Nähtavasti on digitaalsel graafikakaardil märksa suurem tootlikkus, kui integreeritud graafikakaardil. Kuid ei tasu unustada, et suurel tootlikkusel on ka oma varjukülg – suurenenud energiatarbimine, mis on mõnikord ohtlikult tähtis kaasaskantava seadeldise jaoks. See puudus, muide, kompenseeritakse mingil määral sülearvuti 12,1-tollise ekraani säästliku valgusdiood-taustvalgusega. Viimase kasutamine võimaldab mitte ainult vähendada energiatarbimist, vaid ka suurendada kujutise eredust.
U6S on üks kergematest (ülevaates käsitletavatest) 12-tollistest sülearvutitest, millel on sisseehitatud DVD-RW-seade. Sellel on küllalt laialdane välispesade komplekt – ainuüksi USB-porte on tervelt neli tükki, pluss HDMI-väljund (kuigi kahjuks puudub FireWire, mis on ärisülearvuti puhul palju kasulikum); ta toetab kõiki nüüdisaegseid kommunikatsioonistandardeid, kaasa arvatud mobiilsidevõrk 3,5G HSDPA, mis annab kasutajale võimaluse töötada internetis otse, ilma mobiiltelefoni abita.
Kõige suuremat tähelepanu pööras ASUS (nagu ikka äriklassi seadmete puhul) süsteemi turvalisusele. Siin lisandus juba tavalisteks muutunud sõrmejäljelugejale ja riistvaralisele krüpteerimissüsteemile TPM, kasutajate identimisvõimalus sisseehitatud veebikaameraga (tehnoloogia ASUS SmartLogon).
Seega on ASUS U6S klassikaline ärisülearvuti, mille iseloomulikuks jooneks on laitmatu välimus, ülitootlik sisemus ja vastavalt üsna kõrge hind.
Aga kas te teate, mis saab siis, kui ristata normaalne sülearvuti ja PDA? Arvate, et mingisugune UMPC-taoline koletis? Aga te ei arvanud ära – selle tulemusena saame sülearvuti ASUS W5Fе.
Kuigi iseenesest lastakse 12-tollist sülearvutit W5F välja juba ammu ja see kujutab endast täiesti kvaliteetset, kuid üsna tavalist sülearvutit. Ühe väikese „e“-tähe lisamine sülearvuti nimetusse muutis selle Tuhkatriinust kauniks printsessiks. W5Fe-st sai „maailma esimene sülearvuti, mis revolutsioonilise tehnoloogiaga SideShow kasutab teist ekraani sülearvuti kaanel“ – vähemalt nii väidab ASUS ise.
Tänu 2,8-tollisele värvilisele SideShow ekraanile (lahutusvõime 320x240) võib W5Fe omanik leida vaevata vajaliku telefoninumbri kontaktinimekirjast, vaadata e-posti sõnumeid, seadistada meeldetuletusi tähtsate sündmuste kohta, samuti vaadata fotosid, kuulata muusikat, ja kõike seda – ilma operatsioonisüsteemi laadimata! Mõistagi nõutakse nendesamade andmete vaatamiseks mitte ainult teist ekraani – selleks kasutab süsteem SideShow (mis baseerub, muide, operatsioonisüsteemi Vista originaalsetel võimalustel) spetsiaalseid vidinaid (teisisõnu – gadget´eid), mis tagavad juurdepääsu andmetele, samuti juhivad need mõningaid arvutifunktsioone.
Muide, selles meepotis ei saadud läbi ka ilma tõrvatilgata. Kannatajaks osutus sülearvuti välimus – ülemisse kaande paigaldatud ekraani tõttu (koos juhtvahenditega) sai see iseloomuliku ja üsna inetu küüru.
W5Fe on varustatud 12,1-tollise WXGA maatriksiga, mille külgede suhte on, 16:10 ja ASUS´e sülearvutitele juba omaselt läikiv kate. Ekraani raamistiku ülaossa on paigaldatud pöörlev 1,3-megapiksline pöördveebikaamera (maksimaalne pöördenurk on 235°).
Nagu ka sülearvutil S6Fm, on W5Fe maksimaalselt kättesaadav operatiivmälu limiit 1536 MB. See on 512 MB, mis on joodetud emaplaadile ja lisaks veel üks laienduspesa moodulile DDR2 SODIMM. Kõige rohkem – ühe gigabaidine, sest W5Fe pole ehitatud just kõige moodsama platvormi Intel Napa baasil. Kõik muu on sülearvutil ASUS W5Fe täiesti standardne ja korduvalt kirjeldatud, sealhulgas ka meie veebilehel – näiteks artiklis „ ASUS W5F“.
Dell
Sülearvuti Dell Latitude D430 kuulub ultramobiilsete sülearvutite kategooriasse, mis on mõeldud tähtsatele, tihti reisivatele korporatiivkasutajatele. Selles, nagu muide ka terves Latitude D4хх-i perekonnas, pannakse põhirõhk ülimale kompaktsusele, kergusele ja kaitsele väliste ebasoodsate tegurite eest. Korporatiivsete sülearvutite tootesari Latitude on alati silma paistnud lakoonilisuse ja range disainiga. Siin domineerivad tumehallid toonid ja on vaid mõned üksikud hõbedast värvi elemendid. Sülearvuti korpus on tehtud magneesiumisulamist, aga selle võimalikult suureks kerguseks ohverdasid tootearendajad sisseehitatud optilise seadme.
Korporatiivse tootesarja Latitude sülearvutite üks iseloomulikke omadusi on kahte tüüpi manipulaatorite kasutus – juhtkang TrackStick kahe hiirenupuga, millega saab juhtida kursorit, tõstmata käsi klaviatuurilt, ja harilik puutepaneel koos oma nuppudega. Sellist Dell´i süsteemi kutsutakse DualPoint.
Sülearvutitesse Latitude D430 paigaldatakse ülimadala energiatarbega kahetuumalisi ULV-protsessoreid Intel Core 2 Duo (või ühetuumalisi Core Solo), kiibistikku Intel 945GMS integreeritud graafiline kontroller Intel GMA950, kuni 2 GB-i operatiivmälu ja laiformaadiline 12,1-tolline ekraan mati helkimisvastase kattega. Ekraani eredust reguleeritakse automaatselt, sõltuvalt valgustusest.
Sülearvuti maksimaalse kompaktsuse ja kerguse nimel tuli tootearendajatel minna funktsionaalsuse osas mitmele kompromissile. Nii võib sülearvutis D430 olla kas 1,8-tolline aeglaste pööretega (4200 pööret/minutis) PATA-liidesega kõvaketas või (eritellimusel paigaldatav) SSD-ketas, mis paistab silma suure tootlikkuse ja töökindlusega, kuid praegu on see veel liiga kallis. Ka sülearvuti D430 liideste laienduspesade komplekt on esmapilgul piisav selle efektiivseks tööks, vaatamata sellele et peaaegu kõik laienduspesad (kaasa arvatud isegi infrapunaport) on paigutatud tagapaneelile, nii et kasutada neid on äärmiselt ebamugav. Muide, sülearvuti tööd statsionaarsetes tingimustes lihtsustab oluliselt alaline dokkimisjaam MediaBase, mille käsutuses pole üksnes terve lisaseadmete komplekt (sealhulgas DVI-väljund, samuti paralleel- ja saripordid, millega varustatakse praegu isegi täismõõtmelisi sülearvuteid äärmiselt harva), vaid sellesse on ka sisse ehitatud kirjutav DVD-seade.
Nagu soliidsele äri-sülearvutile kohane, on sülearvuti D430 turvasüsteem küllalt mitmetahuline – traditsioonilise smart-kaardil põhineva kasutaja identimissüsteemi kõrval võib lisaks olla paigaldatud sõrmejäljelugeja, ning failide krüteerimise eest spetsiaalsel virtuaalkettal vastutab TPM-moodul.
Sel moel võib sülearvuti Latitude D420 muutuda parimaks valikuks suurfirmade spetsialistidele, kellel on liikuv eluviis.
Fujitsu Siemens
Sülearvuti Fujitsu-Siemens Amilo Si 1520 kuulub suhteliselt odavate, kuid kvaliteetsete mudelite kategooriasse, mis on mõeldud peamiselt laiale tarbijaskonnale. Sellel on täiesti keskpärane, hõbemustades toonides välimus. Muide, selline vormide vaoshoitus teeb sülearvuti täiesti sobivaks keskmise kontori interjööris.
Fujitsu Siemens Amilo Si 1520
Sülearvuti sisu - eelmise põlvkonna Intel Centrino Duo platvorm - on täiesti standardne: protsessorid Intel Core 2 Duo või Solo, 2 GB-i DDR2-533 mälu kahes laienduspesas, integreeritud graafikakaart Intel GMA950. Samuti omas klassis täiesti harilikud lai 12,1-tolline klaaskattega ekraan, kirjutav DVD-Super Multi-seade, traadita liideste komplekt.
Vaatamata sellele, et Amilo Si 1520-l pole selliseid ärisülearvutite võimalusi nagu sõrmejäljelugeja, TPM-mooduli tugi või töö WWAN-võrkudes, tuleb kõrgelt hinnata selle funktsionaalsust – äärmiselt harva võivad 12-tollised mudelid kiidelda väliskuvari kolme erineva ühendamisvariandiga (D-Sub, S-Video ja DVI) või nelja USB-pordiga, mis pealegi paiknevad väga mugavalt – korpuse kolmel serval.
Nii sülearvuti Amilo Si 1520 head küljed kui ka puudujäägid on täiesti tüüpilised ükskõik milliste moodsate kompaktsete sülearvutite jaoks. Selle heade külgede hulka võib arvata tagasihoidlikud mõõtmed, piisava tootlikkuse ja funktsionaalsuse, mis on lähedane äriklassi mudelitele, aga halbadest külgedest võib välja tuua mitte eriti mugava klaviatuuri ja puuteplaadi, samuti korpuse olulise kuumenemise pikaajalisel tööl.
LG
12-tolliste sülearvutite turg on viimasel ajal tunduvalt kasvanud. Seejuures, kui varem olid turul esindatud põhiliselt kallid mudelid, siis praegu, tänu tarnekomplektide odavnemisele ja suurenenud konkurentsile, võib taoliste sülearvutite seast leida hinnalt täiesti taskukohaseid lahendusi (vahemikus kuni 1000 USA dollarit). Üks selliseid, võib öelda, et keskklassi sülearvutiteid, LG E200 on hea lahenduse töötamiseks ja koduseks kasutamiseks diivaniarvutina (kui muidugi õnnestub saavutada õhu vaba juurdepääs paljudele ventilatsiooniavadele korpuse põhjas).
Sülearvuti ülemine kaas on musta värvi ja läikiv, peenikese maonahataolise mustriga. Nagu alati, näeb see välja elegantne ja stiilne, kuid määrdub kahjuks kiiresti. Aga seest on sülearvuti E200 üleni helehall, seejuures korpuse plast on ühelt poolt meeldivalt kare, kuid teiselt poolt – liiga pehme, pealevajutamisel paindub kergesti. Sülearvuti E200 keskklassi olemus avaldub ka selle mõõtmetes, mis sobiksid palju paremini 13,3-tollistele mudelitele. Kuigi on arusaamatu, kas see on miinus või ikkagi pluss, sest E200 klaviatuur on ju samasugune nagu ka „vanematel vendadel“ – peaaegu kõik klahvid on standardmõõtmetega. Ainult mõningaid kasutajaid ärritab - väga odavate sülearvutite puhul peaaegu et standardseks muutunud - klahvide „Home“ ja „End“ paigutus kursoriklahvide plokis.

E200 on ehitatud kiibistiku ATI RS600ME baasil integreeritud graafikakaardiga Radeon Xpress 1250 (muide, see on oma klassi kohta väga korralik), kõige odavamatesse mudelitesse paigaldatakse protsessorid Intel Celeron M, samal ajal, kui kallimatesse – täisväärtuslikud protsessorid Core 2 Duo. Sülearvuti 12-tolline ekraan kuulub otseselt keskklassi – minimaalsed vertikaalsed vaatenurgad, kujutise vähene eredus ja mõnevõrra arusaamatu värviedastus, ja kõike seda – vaatamata peegeldava kattega ekraanile.
See-eest on sülearvuti E200 funktsionaalsus tasemel: videokonverentsi organiseerimiseks on sellel sisseehitatud 1,3 MP veebikaamera, HD-video kvaliteetse vaatamise tagab HDMI-liides, millega varustatakse tänapäeval kalleid plasma- ja LCD-telereid, aga side teiste arvutite ja vidinatega kindlustatakse kahe traadita liidesega Bluetooth ja Wi-Fi, mis, nõustuge, on omased palju kallimatele arvutitele.
Väikesed sülearvutid ei paista üldiselt silma kommunikatsioonipesade paigutuse erilise mugavusega. Ka E200 pole siin erandiks – peaaegu kõik sülearvuti välispordid: RJ-45, D-Sub, HDMI, kolm USB-d (ühes reas) ja ExpressCard on rühmitatud selle paremale küljele, kui samas kogu vasaku poole võtab enda alla üksainus optiliste ketaste seade. Seejuures mitte lihtsalt niisama seade, vaid eemaldatav, selle asemele võib kaalu vähendamiseks paigaldada plastmasssulguri. Ja seda keskklassi sülearvutis! Tõesti, see on ime!
Mis puutub traadiga sidesse, siis me muidugi mõistame, et tehniline progress tõrjub hoogsalt välja vananenud lahendused, eriti sidevahendite valdkonnas. Kuid nagu meile tundub, on LG insenerid siin kohal natuke liiale läinud, loobudes selles täiesti keskklassi arvutis sisseehitatud modemist ja arvates tõenäoliselt, et juba igal pool, nagu nende kodumaal Koreas, on sissehelistusteenus kaotanud oma aktuaalsuse.
Nagu näeme, on kogu sülearvuti E200 (sõna otseses mõttes) läbi põimunud vastuoludest – iga tema vaieldamatu väärtuse kohta võib paratamatult leida mitte vähem kaaluka puudujäägi. Seepärast võib seda sülearvutit soovitada ainult neile, kelle finantsilised võimalused on kasinad, kuid kes unistavad funktsionaalsest ja võrdlemisi kompaktsest sülearvutist.
MSI
Sülearvuti LG E200 palju tõsisemateks konkurentideks keskklassi minisülearvutite hulgas on kaks MSI sülearvutit MegaBook S262/S271. Mõlemad kujutavad endast jätku kasutajatele hästi tuntud kaasaskantavate arvutite Megabook S200 tootesarjale ja suures osas erinevad need teineteisest ainult kasutatava platvormi tüübilt. MSI Megabook S262 põhineb protsessoril Intel Core 2 Duo ja kiibistikul Intel 945GM (integreeritud graafikakaart GMA950), aga sülearvuti S271 - protsessoril AMD Turion X2 ja kiibistikul ATI Radeon Xpress 1150 koos samanimelise graafikatuumaga. Peale selle lastakse sülearvuteid välja värviliste korpustega: mudel, mis põhineb protsessoril AMD, on süsimusta, aga Intel´i platvormi baasil – lumivalge korpusega.
RoverBook
Keskklassi väikese sülearvuti veel üheks näidiseks on RoverBook Navigator V212. Tootesari Navigator positsioneerub põhimõtteliselt äriklassi sülearvutite tootjana, kuigi, kätt südamele pannes, tuleb tunnistada, et nii kõrge staatuseni V212 veel ei küüni. Selle põhiväärtus on ju odavus ja... kõik. Kuid paljude jaoks võib see tegur olla otsustav. Vähemalt nii arvatakse firmas Rover.
Mis puutub navigaatori disaini, siis näeb see täiesti musta värvi sülearvuti välja mõneti raske, sellel jääb ilmselgelt puudu elegantsusest. Muide, välimus tervikuna vastabki täielikult tema staatusele (mõistagi, ka hinnale).
Sülearvutil Navigator V212 on l protsessor Intel Core 2 Duo (odavatel variantidel – protsessor Celeron M), samuti kõige rohkem kahegigabaidine operatiivmälu. Kuid sülearvuti iseloomulikuks eripäraks, mis eraldab seda omataolistest, on süsteemiloogika SiSM672MX (koos lõunasillaga SiS968) küllalt haruldase mobiilse komplekti kasutus ja integreeritud videotuum Mirage 3+, mis toetab DirectX 9.0, Pixel Shader 2.0 ja OpenGL 1.5. Põhimõtteliselt pole SiS-i kiibistiku funktsionaalsed võimalused karvavõrdki kehvemad kui Inteli või AMD analoogsetel lahendustel, kuid täiesti ebapiisav tootlikkus (eriti kolmemõõtmelisel graafikakaardil) ei aita kaasa tema populaarsusele.
Sülearvuti V212 ees- ja külgpaneelidele on üsna ratsionaalselt paigutatud kolm laienduspesa (USB, VGA, modemi- ja võrguport), DVD±RW-seade, laienduspesa ExpressCard, kaardilugeja ja audiopesad. Peale selle võib sülearvuti kiidelda ärimudeli mõne atribuudiga (tõsi, ainult lisavalikuna): sõrmejäljelugeja, veebikaamera ja traadita side Bluetooth´i ja Wi-Fi moodulitega.
Tänu mittestandardse kiibistiku ja (osaliselt), mitte kõige mahukama aku kasutamisele näitab RoverBook Navigator V212 äärmiselt madalat tootlikkust kolmemõõtmelistes rakendustes ja autonoomse töö lühikest aega. See-eest on sülearvuti konfiguratsioonilt isegi väga korralik, mis, arvestades selle madalat hinda, pole üldse halb 12,1-tollise ekraaniga sülearvuti puhul.
Samsung
Sülearvuti Q45 kuulub Samsungi viimasel ajal arendatavasse tootesarja Aura, milles on ühendatud korpuse ja ekraani läikiv must värv, samuti sisemuse must matt värv ülekaalukalt järskude sirgete joontega. Tuleb tunnistada, et sülearvuti näeb viimse võimaluseni stiilne ja efektne välja. Eriti üsna äratüüdanud, kuid siiani rohkete hõbedaste sülearvutite taustal.
Vaatamata 12-tollisele ekraanile, ei kuulu Q45 firma väga kompaktsete mudelite hulka. Ta on pigem sülearvuti Samsung Q35 (vt. artiklit „ Samsung Q35 – kahetuumaline mudilane“) - kui numbrilt palju lähema ultrakompaktse Samsung Q40 – parimate traditsioonide järgija.
On märkimisväärne, et sülearvuti pealispinnad on kaetud firma hõbepihuga Silver Nano, mis tootja kinnitusel kaitseb kasutajat tõhusalt bakterite ja muude inimsoo vaenlaste eest.
Samsung Q45 põhineb platvormil Intel Santa Rosa, mis üldiselt ei üllata – enamik portatiivsetest sülearvutitest baseerub sellel tootlikul ja samal ajal küllalt säästlikul platvormil. Selle videoadapter on muidugi kiibistikku 965GM integreeritud tavapärane Intel GMA X3100. Tootlikkuse rekordeid mõistagi ei püstitata, kuid enamiku tüüpiliste äriülesannete jaoks on see optimaalne lahendus. Laiformaadiline 12,1-tolline WXGA-maatriks läikiva kattega (tehnoloogia Super Bright) tagab kontrastse ja küllastunud kujutise, kuigi oma peegelduse tõttu ei ole see igapäevase mobiilse töö jaoks eriti mugav.
Ka porte ja laienduspesasid pole sülearvuti Q45 korpuse külgedel eriti palju – näiteks, praegusel ajal väga populaarseid USB-porte on kõigest kaks, mis teeb natuke kurvaks. Lisaseadmete pesade vähesuse kompenseerib osaliselt nende küllalt läbimõeldud paigutus.
Üldkokkuvõttes tasub sülearvutit Samsung Q45 paigutada (esmajärjekorras stiilse välimuse pärast, samuti arvestades tema üsna keskpärast tootlikkust ja mitte kõige silmapaistvamat funktsionaalsust) küllalt spetsiifilisesse „mitte eriti kallite moodsate kesktaseme sülearvutite“ kategooriasse.
Toshiba
Nagu teada, paigutab Toshiba kompaktsed laiendatud funktsionaalsusega sülearvuteid tootesarja Portege. Kuid mudeliga Portege R500 ületas firma iseennast, lastes välja tõeliselt unikaalse 12,1-tollise väga kerge (ei kaalu rohkem kui 1kg) kahespindlilise sülearvuti. Kuid ka see pole veel kõik – eksisteerib ilma optilise seadmeta modifikatsioon Portege R500, 3-elemendise aku ja SSD-kettaga (tavalise kõvaketta asemel), mis kaalub kõigest 779 (!) grammi.
Üldiselt tundub R500 olevat küllalt standardne – korralik õhuke hõbedast värvi plastkorpus valge klaviatuuri ja matjasmusta ekraani ääristusega, olgugi et ilma erilise peensuseta, kuid ta vastab täiesti väljakujunenud kujutluspildile äriinimese olulisest töövahendist. Ainult tugevus äratab mõningaid kahtlusi.

12,1-tollise valgusdioodidega taustvalgustusega (mis mõjub positiivselt kaane paksusele ja seadme autonoomsusele) ekraani lahutusvõime on 1280x800 pikslit. Maatriksi kvaliteet pole esmapilgul tasemel: keskpärane värviedastus ja väikesed vaatenurgad, eriti vertikaalsed. Kuid asi on selles, et see pole tavaline TN-ekraan, vaid transreflektiivne. Mida see tähendab? Kui rääkida lühidalt ja lihtsalt, siis on maatriksi taha paigutatud spetsiaalne peegeldav pealispind, mis suunab väliste valgusallikate valguse tagasi ja valgustab nii kujutist. See tõstab maatriksi efektiivsust töötamisel ereda valgustuse (nii loomuliku kui ka kunstvalguse) tingimustes. Peale selle võib sel puhul ekraani taustvalgustuse aku energia säästmiseks üldse välja lülitada.
Sülearvuti Portege R500 riistvaralist konfiguratsiooni, arvestades selle mõõtmeid, võib pidada täiesti piisavaks. Sülearvutil on ULV-protsessor Intel Core 2 Duo (vastuvõetav tootlikkus töötamiseks kontorirakendustega, filmide vaatamiseks, internetis surfamiseks jne.) ja integreeritud graafikakaardiga GMA 950 kiibistik Intel i945GMS, 2 GB operatiivmälu, 160-gigabaidine SATA-kõvakettaga (või mõnedes mudelites – 64 GB-ne SSD-ketas) ja üliõhukene kirjutav DVD-seade (mille paksus on kõigest 7 mm).
Kommunikatsioonivõimaluste osas on R500 laitmatu: see toetab kõiki moodsaid traadita liideseid, kaasa arvatud (tõsi, lisavalikuna) mobiilsidevõrgud. Laienduspesade põhitüübid on sülearvutis esindatud piisavalt ja need asetsevad mugavalt. Pole ainult päris arusaadav, miks on nüüdisaegse ja kompaktse laienduspesa ExpressCard asemel paigaldatud moraalselt vananenud PC Card. Sülearvuti R500, nagu ka LG E200, on ilma jäetud harjumuspärasest modemist. Ja kuigi nii kalli arvuti puhul on see täiesti mõistetav, pole see ikkagi eriti meeldiv – kes teab, millisesse kolkasse võib ärimehe viia tema raske saatus...
Niiviisi tuleb tunnistada: vaatamata teatud puudujääkidele, on Toshiba Portege R500 suurepärane ärisülearvuti väljapaistvate mobiilsete väärtuste ja rohkem kui väärt funktsionaalsusega. Kõige suuremaks puuduseks võib lugeda selle korpuse kvaliteeti – õhuke plast ei tundu olevat piisav kaitse õrnale sisule kauge teekonna kogu heitlikkuse eest. Ja sülearvuti soojeneb koormatuna päris korralikult, nii et kahtlane on seda põlvedel hoida.
Tahvelsülearvutid – transformerid
Esimesed tahvelsülearvutid, kus oli võimalik käsitsi kirjutada ja andmeid redigeerida, ilmusid küllalt ammu, kuid varem müüdi neid põhiliselt tükikaupa, võib öelda, eksklusiivselt. Mingil määral hulgitoodeteks muutusid need alles 2002. aastal, kui oli ilmunud operatsioonisüsteem Microsoft Windows XP Tablet PC Edition.
Traditsiooniliselt on tahvelsülearvutite põhikasutajateks äriinimesed, kes peavad oma töö tõttu palju kirjutama, töötama suurte andmemahtudega ja kõike seda – käigu pealt, mitte eriti mugavates tingimustes. Nende hulka võib lugeda meedikuid, müügiagente või nüüdisaegseid laotöölisi. Muide, kõik tahvelsülearvutid jäävad siiamaani erilisteks nišitoodeteks, mis on mõeldud vaid erikategooria kasutajatele.
Konstruktsioonilt jagatakse tahvelsülearvutid kahte suurde kategooriasse: „tõupuhtad“ tahvelarvutid, mis on väliselt suurte PDA-de moodi ja klaviatuuriga tahvelsülearvutid (mida mõnikord nimetatakse transformeriteks). Need kujutavad endast eriliiki tavasülearvuteid, mille ekraan suudab pöörata ennast kahel tasapinnal ja katta endaga terve klaviatuuri.
Tõupuhtad tahvelarvutid paistavad väikeste mõõtmete ja kaaluga, kuid, olles kitsalt spetsialiseerunud seadmed, ei olnud neil suurt levikut. Palju rohkem on levinud transformerid. Kuigi need on mõnevõrra suuremad ja raskemad, ühendavad nad endas edukalt nii klassikaliste tahvelsülearvutite kui ka klassikaliste sülearvutite eelised. Mõnd sellist 8,9-12,1-tollise ekraaniga seadet, vaatleme allpool.
Fujitsu Siemens
Miniatuurne transformerist minisülearvuti Fujitsu Siemens LifeBook P1610 on turul selle klassi üks kõige väiksemaid seadmeid ja on mõeldud pidevaks välitööks, kui valikut määravaks kriteeriumiks on väike kaal ja väikesed mõõtmed.
Vaatamata sülearvuti miniatuursetele mõõtmetele (see tähendab, et ka selle klaviatuuri mõõtmetele), on sellega mugav töötada – ergonoomia (klahvikäik ja paigutus) on tasemel. Töömugavust suurendab ka puutetundlik ekraan, mis on tehtud takistusliku tehnoloogia abil ja reageerib seega mitte ainult krihvli, vaid ükskõik millise objekti (sealhulgas ka sõrme) puudutusele. Seega võib peaaegu täielikult loobuda mitte ainult välishiirest, vaid ka sisseehitatud manipulaatorist TouchStick.
Fujitsu Siemens LifeBook P1610
8,9-tollise transreflektiivse ekraani lahutusvõime on meie arvates liiga suur - 1280х768 pikslit. Kõik on liiga väike ja kauaaegse töö korral väsivad silmad tugevasti.
Sülearvutil LifeBook P1610 on küllalt võimas ülisäästlik ULV-protsessori Intel Core Solo, integreeritud videokaart Intel GMA 950 ja kuni 1 GB operatiivmälu. Kuigi kõik see ei võimalda mängida uusimaid mänge, siis tüüpiliste kontoriülesannete jaoks on sellest rohkem kui küllalt. Muidugi kurvastab sisseehitatud optilise seadme puudumine, kuid arusaadav, et see on vältimatu tasu ülikompaktsuse eest. Muide, see polegi üldse puudujääk, kuna seda saab lihtsalt kompenseerida ükskõik millise välisseadmega, millel on USB-liides.
Välisliidesteks on kaks USB-porti, SD-kaardilugeja, PCMCIA, modem ja gigabitine Ethernet. Peale harjumuspäraste Wi-Fi ja sinihamba, saab sülearvutisse Р1610 paigaldada GPRS/EDGE toega UMTS-mooduli mobiilsideks ja sõrmejäljelugeja.
Hewlett-Packard
Erinevalt poolenisti mänguasjast Fujitsu Siemens LifeBook P1610, on portatiivne HP Compaq 2710p täisväärtuslik ärisülearvuti, millel on 12,1-tolline pöördekraan. Kuigi väliselt erineb see mõnevõrra ka meile kõigile tavapärasest äärmiselt rangest, sirgete joonte ja selgesti rõhutatud nurkadega, peaaegu tervenisti musta värvi äritootesarja sülearvutitest HP Compaq. Transformeri värvigammas domineerivad summutatud tuhmhõbedased toonid (mustaks jäi ainult põhi) ja rõhutatult ümardatud nurgad. Paljusid vaimustavad sellised vormid, kuid, nagu meile tundub, on Hewlett-Packard traditsioonilisest korporatiivstiilist loobudes rohkem kaotanud kui võitnud.
Kuid muutumatuks on jäänud kõrge kvaliteet ja arvuti töökindlus. Korpus on tehtud magneesiumisulamist, aga kõvakettal on lisakaitse vigastuste eest mahakukkumisel. Mitte väiksemat tähelepanu pole HP insenerid pööranud ka ergonoomiale, muuhulgas on sülearvutiga mugav töötada isegi täielikus pimeduses – öises taustvalguses on klaviatuuri piisavalt hästi näha.

Sülearvutil Compaq 2710p on laiformaadiline 12,1-tolline ekraan (lahutusvõime 1280х800 pikslit), valgusdioodidega taustvalgustus ja matt kate. Ekraan on piisavalt ere ega anna valgushelke tugeva päikesevalguse käes. On olemas ka HP korporatiivsülearvutitele traditsiooniline välisvalgustuse sensor. Digitaator, erinevalt Fujitsu Siemens´i tahvelsülearvutist, on tehtud elektromagnetskeemi järgi – sellega töötamiseks on vaja spetsiaalset krihvlit Digital Eraser Pen. Selle vaieldamatu eelis on selles, et pastakaga ei pea tingimata puudutama ekraani pealispinda – rakendumine toimub juba mõne millimeetri kaugusel ekraanist. See kaitseb ekraani pealispinda vigastuste eest, samuti välistab juhusliku vajutuse, kuigi jätab siiski ilma sõrmega juhtimise võimalusest.
Compaq 2710p sisu on küllalt standardne (moodsale üliportatiivsele arvutile) ja sisaldab ULV-protsessori Intel Core 2 Duo, integreeritud videokaardiga Intel GMA X3100 süsteemikiibistiku Intel GM965, kuni 4 GB-i DDR2-mälu ja PATA-liidesega kõvaketast (suurus kuni 100 GB). Aga sülearvuti kommunikatsioonivõimalused on muljetavaldavad – peale tavapäraste Wi-Fi ja Bluetooth´i, on 3G-moodulite EVDO-A või HSDPA (nendega töötamiseks on ette nähtud väljatõmmatav antenn) paigaldusvõimalus. Videosuhtluse huvilisi rõõmustab integreeritud 2-megapiksline veebikaamera, aga kasutajaid, kes muretsevad andmete turvaprobleemide pärast, rõõmustab sõrmejäljelugeja ja TPM-moodul.
Sülearvutil 2710p on HP-le traditsiooniliselt ohtralt lisaseadmeid. Nende hulka kuulub ka dokkimisjaam Ultra-Slim Expansion Base õhukese koos sisseehitatud optilise DVD-RW seadme (paksus: 7 mm) ja lisaakuga Ultra-Slim Battery. Mõlemad seadmed on üsna õhukesed ja kerged, mis nende kokkuühendamisel ei avalda suurt mõju üldmõõtmetele ja sülearvuti kaalule.
LG
Tahvelsülearvutile LG C1 Express Dual kuulub mõõtmete poolest vahepealne koht ülalvaadeldud Fujitsu Siemens LifeBook P1610 ja Н Compaq 2710p vahel. See võtab vähe ruumi ja kaalub kõigest 1,3 kg, kuid platvormi Intel Centrino Duo tõttu erineb see tootlikkuselt ja funktsionaalsuselt vähe ühespindlilistest 12-tollistest sülearvutitest ja tal on nendega sarnane klaviatuuripaigutus.
Ekraani kaane tagaküljel on musta värvi läikiv kate kõigi oma (mitmeid kordi mainitud) väärtuste ja puudustega, aga klaviatuur ja seda ümbritsev korpus on värvitud puhta (ilma igasuguste varjunditeta) valge värviga. Ekraan on seejuures ümbritsetud klassikalise musta värvi mati raamiga, aga lisanupud selle ümber on abiks töötamisel tahvel-režiimis.
Puutetundlik 10,6-tolline läikiv WXGA-ekraan (1280x800) on tänu firma tehnoloogiale LG Fine Bright piisavalt ere (võrreldes loomulikult ülejäänud tahvelsülearvutite ekraanidega, mis on ähmastatud sisseehitatud digitaatoritega). Aga lahutusvõime on natuke suurevõitu – sümbolid on üsna väikesed, mis võib harjumatusest silmi väsitada.
Sülearvuti C1 pordid on üsna standardsed, kuid üleküllusega need ei hellita – olemas on kolm USB-d, D-Sub, võrgu- ja modemipesa, samuti audioväljundid. On ka multiformaadiline kaardilugeja. Kahjuks ei leidunud ruumi ExpressCard´i pesale ega FireWire-pordile. Aga see-eest on kõik moodsad traadita liidesed esindatud täies ulatuses.
Vaatamata sellele, et C1 ei kuulu mänguarvutite hulka, on sellesse paigaldatud küllalt võimas 3D-kiirendi nVidia GeForce Go 7300 koos 64 MB-i mäluga (vajadusel kasutatakse kuni 256 MB-i süsteemimälust). Muidugi pole kõige moodsamad mängud sellisele videokaardile meeltmööda, kuid kontorirakendustele on selle tootlikkus, ausalt öeldes, liig. Seepärast tekib täiesti loogiliselt küsimus, et kuivõrd vajalik on miniatuursele tahvelsülearvutile võrdlemisi võimas graafikakaart? Mõnedes C1 mudelites tundub vähetootliku, kuid palju säästlikuma integreeritud videotuuma Intel GMA 950 kasutamine hoopis rohkem õigustatud, arvestades sülearvuti positsioneerimist. Peale selle paistab sellises arvutis, millel pole ette nähtud mitte midagi ühist nüüdisaegsete multimeediasüsteemidega, küllalt imelik laiendatud helivõimaluste tugi (tehnoloogia SRS WOW).
ASUS Eee PC – uus sõna mobiiltehnoloogiates või minisülearvutite paroodia?
Ultraportatiivne sülearvuti ASUS Eee PC pole oma tootearendajate kinnitusel üldse sülearvuti selle sõna tavapärases tähenduses, vaid ta kujutab endast täiesti uut tüüpi mobiilseadet. Millist siis? Üritame välja selgitada.
Eelkõige tuleks lahti mõtestada uue seadme arusaamatu (kuid peab tunnistama, et silmatorkav) nimi. Aga see on kõigest reklaamiloosungi "Easy to learn, Easy to work, Easy to play" (lihtne õppida, lihtne töötada, lihtne mängida) lühend. Mis annab tunnistust Eee PC positsioneerimisest personaalse lauaarvuti väga odava asendusena, mõeldud eelkõige lastele ja algajatele arvutikasutajatele.
Esmapilgul tundub Eee PC olevat selline arenenud UMPC variant (millest annavad tunnistust selle kompaktsed mõõtmed, 7-tolline ekraan küllalt väikese lahutusvõimega, SSD-ketas kõvaketta asemel), mis on täiendatud standardklaviatuuriga. Selle sülearvuti insenerinäidistega saab lähemalt tutvuda artiklis „ ASUS Eee PC 701: PDA hinnaga minisülearvuti“.
Tootesarja ASUS Eee PC kuuluvad praegu neli mudelit, mis erinevad üksteisest mälumahu (256, 512 või 1024 MB DDR2-mälu) ja kõvaketta funktsiooni täitva SSD-ketta (2, 4 või 8 GB) suurusega; aku mahuga (4400 või 5200 mAh) ja sisseehitatud 0,3-megapikslise veebikaamera olemasolu/puudumisega. Sülearvuti ebatavalisus ja hea reklaam on teinud oma töö – sülearvuti Eee PC väga suur nõudlus on ületanud kõik mõistlikud piirid ja vaevalt et väheperspektiivsed turud seda lähitulevikus näevad. Aga kui ka näevad, siis vaevalt et ASUS´e algselt väljakuulutatud hinnaga (199 USA dollarit) – pigem kahekordse, kui mitte veel suurema hinnaga. Hinnavahemik 400-500 USA dollarit – see on parajasti see piir, millele lähenevad hoogsalt täisväärtuslike sülearvutite keskklassi versioonid, olgugi et mitte nii portatiivsed nagu Eee PC, kuid see-eest ilma tema paljude puudusteta.
Mida keegi ka ei ütleks, aga Eee PC – see on täisväärtuslik sülearvuti, kuigi väga väike. Ja sellega saab teha kõike sedasama, mida ka tavasülearvutiga, mis töötab operatsioonisüsteemiga Linux või Windows. Otsustades tema sisu taseme järgi, on ASUS Eee PC võimeline täitma põhiliselt kontoriülesandeid, samuti saab seda kasutada filmide vaatamiseks või muusika kuulamiseks. Kuid kõik mängud, mis on Solitaire´i tasemest kõrgemal, on sellele vastunäidustatud. Seepärast on sülearvuti nimetuse esimene osa - "Easy to play" suure küsimärgi all.
Mis puudutab "Easy to work", siis internetis surfamiseks ja kontoritöö tõsiseks katsumuseks võib saada 800х480 tollise lahutusvõimega 7-tolline ekraan. Sellele lihtsalt ei mahu enamik moodsatest veebilehtedest, mis on mõeldud minimaalsele lahutusvõimele 1024х768 ja ka oluliste kontorirakenduste puhul võtavad suurema osa ekraanist enda alla põhiliselt nuppudega paneelid ja menüü. Aga sisestusmugavusest üliminiatuursel klaviatuuril ei hakka ma rääkimagi...
Jääb üle vaid üks - "Easy to learn", ja õppimisarvutina võib Eee PC (esmaste algteadmiste saamiseks) tõepoolest kasulikuks osutuda. Ainult ei tasu unustada, et lapsed õpivad väga kähku (eriti seda, mis neile huvi pakub) ja lühikese aja pärast jääb ASUS´e ultraportatiivse mittesülearvuti võimalustest neile väheks. Ja mis edasi? Kas joosta uue, seekord täisväärtusliku arvuti järele? Aga võib-olla oleks parem laps panna kohe normaalse arvuti taha istuma?
Nii et mingeid erilisi häid külgi, mis õigustaksid sülearvuti ASUS Eee PC soetamist, me ei näe. Nagu muide, ei näe ka kasutusalasid, kus see oleks peajagu kõrgemal sellestsamast keskklassi sülearvutist. Välja arvatud, muidugi, ühes – moekuses. Ja kui onud, kes sõidavad ringi igasuguste Mercedeste ja Lexustega, võivad endale lubada üksteise ees laiamist, kiideldes ülikallite minisülearvutitega, siis miks ei võiks tavaline üliõpilane tunda end pisut tegijana, demonstreerides kursusekaaslastele hooletult rohkem kui sümpaatset mänguasja?
Niisiis...
Seega küsimusele, mis on toodud artikli pealkirjas (12-tolline sülearvuti – kas asi on seda väärt või mitte?), võib täieliku kindlusega vastata – on küll. See on väärt selles mõttes, et pole midagi paremat, kui võtta järjekordsele komandeeringule kaasa hea 12-tolline (klassikaline!) sülearvuti, mis oma võimaluste poolest ei jää peaaegu alla täisväärtuslikule töölauale. Selline sülearvuti, väike ja kerge, ei ole suureks koormaks teel olles, aga sellest tõuseb kasu kohtades, mis pole nii kaugel – ohoo, kui palju. Ja ainult.
Suure vea teevad need, kellele meeldib sülearvuti peaaegu et täisfunktsionaalsus ja kes otsustavad kasutada miniatuurset sülearvutit universaalse arvutina. Vaatamata kogu oma raudse sisu võimsusele, ei sobi 12-tolline sülearvuti igapäevaseks kasutamiseks - tublisti vähendatud klaviatuur (millega on raske harjuda) ei soodusta üldse mugavat tööd tekstiga, aga kujutise liiga väikesed elemendid ekraanil võivad väga kiiresti kihva keerata ka kõige teravamad silmad. Üldiselt see, mis on hea komandeeringus, pole kaugeltki mitte alati sama hea igapäevaelus...
Aga kõik teised minisülearvutid, nii klassikalised (ekraan väiksem kui 12 tolli) kui ka eranditult kõik tahvelsülearvutid, ei suuda kahjuks kiidelda vähegi korraliku suhtega „võimalused/hind“ ja seega ei ole need enamat kui väga kallid High-Tech-mänguasjad täiskasvanud onudele ja tädidele.
Allikas: 3DNews - Daily Digital Digest

|
|