|
Esmapilgul tundub, et mäng Command & Conquer 3: Kane´s Wrath on põhituum sellest, mida me mõistame tavaliselt väljendi "standardne lisa" all. Electronic Arts on loonud samasuguse mängu nagu originaal, ainult et suurema. Rohkem sõdivaid pooli, rohkem kaarte, rohkem tehnikat, uus üleilmne sõjarežiim ning lisaks ka uus sõjaretk. Kuid teatud hetkel ületas kõikide komponentide koguväärtus ootamatult nende tavasumma. Kane´s Wrath on mitte ainult vabrikutingimustes üleskasvatatud järg, vaid mahukas, õhustikuline ja eraldiseisev mäng, mis ületab kohati isegi originaali.
Nagu selgus, aastaga on võimalik vajaliku hoolsuse ja oskusega teha ära tõsine töö. Mängu Kane´s Wrath pikkus – tervelt 12-15 tundi - on austust väärt. Kolmteist missiooni annavad välja iseseisva mängu mõõdu ning ühe õhtuga neid läbida ei õnnestu (kas või tehisintellekti oluliselt suurenenud ambitsioonide tõttu). Tehisintelligentsiga juhitavad väed ründavad nüüd ägedamalt ja visamalt. Paljus on see skriptide teene, toime ei tuldud ka ilma arvuti juhitud vastase ressursside kogumiskiiruse suurendamiseta. Kuid võidelda temaga on tõesti keeruline ja huvitav.
Esimesed probleemid algavad juba sõjaretke keskel, kui selgub, et tiberiumi varud baasi juures ammenduvad reetlikult kiiresti, teine maardla asub aga täpselt GDI-peakorteri kõrval. Raha massrünnakuks ei jätku katastroofiliselt. Raisanud aga oma higi ja vaevaga teenitud viimase raha enam-vähem kindlale kaitsele, saad aru, et ressursside nappuse tõttu oled sa baasis luku taga. Alles pärast mitut taaskäivitust, kirudes ja arendajaid halva sõnaga meelde tuletades, saad teada, et ümbruskonnas on paar võõra planeeti mineraalide hoidlat. Edasi juba sillutatud teed pidi: saadud raha eest korraldame kiiresti rünnaku, hävitame vaenlase kindlustuse, pääseme juurde uuele maardlale ning viimaks likvideerime lõplikult vaenlase väed. Mängudisainerid on jätnud piisavalt salakäike igale kaardile – need tuleb vaid üles leida.
Veel üks põhjus närveerida – ootamatud ülesanded. Kas vallutasite vaenlase tankitehase? Nüüd olge aga lahke ning hoidke seda kolm minutit, kuni vajalik info kopeeritakse NOD-i vennaskonna keskserverisse. Seetõttu tekivad neil, kellele meeldib täita selliseid ülesandeid ühe inseneriga, aeg-ajalt probleemid: vaenlase vasturünnak ei kohta mingit vastupanu. Muide, taktika valikut ei piira keegi. Riskite ja eelistate missiooni läbi teha minimaalse väehulgaga – olge lahke. Eelistate suuri armeesid – olge lahke. Kümmekond helikopterit või nähtamatut tanki saab vaenlase kaitsega kiiresti hakkama. Tõsi, vahest peab tegutsema salaja: mõnedes missioonides antakse kätte ainult paar erirühma või isegi üks komando.
Tegevuse küllastatus üllatab meeldivalt. Tegelikult pole siin aega igavlemiseks või nukralt hiirega klikkimiseks. Alati on, mida teha: jälgida tähelepanelikult kaitset, täiendades õigeaegselt hõrenenud vägesid, või siis vastupidi - tormata ülepeakaela vaenlase reduutidele. Mängutempo hakkab algul vaikselt tuure koguma, kuid juba mängu keskel ei anna vaenlane hingetõmbeaega. Ülesannete nimekiri täieneb pidevalt: Kane´i ülesandel tuleb kas karistada ketsereid, kes on julgenud vastu vaielda Vendlusele, või lasta õhku GDI riigikassa, hävitada üliraske tank ST-MT, röövida vaenlase teadlased või leida salapärane Tacitus. Isegi originaalmängu Comand & Conquer 3 missioonid ei saanud alati uhkustada sellise tihedusega. Kusjuures tuleb kogu sõjakäigu jooksul võidelda tegelikult kõikvõimalike osalejatega, alates Vendlusest taganejatest ning lõpetades tulnukate uue variantidega.
Ketserid ja Tacitus
Toime ei tuldud ka ilma uute osapoolteta. Tõsi, muretseda ei tasu, harjumatud ning mitte eriti populaarsed tulnukad ei saa omale saatusekaaslasi. Kõik uustulnukad on fraktsioonid, mis on erinevatel põhjustel eraldunud esivanemast. Kokku on kuus debütanti – kahekaupa iga tuttava sõjas osaleja kaupa. "Puhastajad" – GDI erirühm, mis puhastab Maa võõra planeedi mineraalist. "Tule Vennaskond" – NOD-ist eraldunud väed vend Markion´i eestvedamisel. Need on Kane ise ketseriteks tunnistanud. "Põimajad" pole aga midagi muud kui tulnukatest skriinide liik, mis hävitab plaanipäraselt planeedi põlisrahvast. Esmapilgul täiesti tarbetuna tunduv vennaskond on üsna loomulikult sisenenud ajalukku. Väljaselgitatud asjade juba harjumuspärases arhiivis võib leida iga fraktsiooni loomisloo, selle eesmärgid ja nende saavutusviisid. Sinna samasse kogutakse kogu leitud info, olgu need läkitused salapärasest Tacitusest, Kane´i nägemused või mõne lahinguüksuse andmed. Muide, see on üsna huvitav ja tunnetuslik lugemisvara.
Loomulikult ei tuldud toime ka ilma uute ühikuteta, seda enam, et jumal ise käskis uutel fraktsioonidel hiilata lahinguväljal millegi omapärasega. Kui Tule Vennaskond erineb NOD-ist minimaalselt, rõhutatakse ehk ainult leegiheitjate kasutust (tahes-tahtmata nimetus kohustab), siis Kane´i Väljavalitute hulka kuuluvad tõelised küborgid. Viimased on efektiivsed nii jalaväe kui ka tehnika vastu. GDI-l on ka millega uhkustada, näiteks Puhastajatel on unikaalne erirühm, mis saab osavalt hakkama vaenlasega nii maa peal kui ka õhus. Oma uuendusi võib leida ka skriinide leeris. Kuid mängu Kane´s Wrath põhiüllatuseks on superüksused. Pole tähtis, et see on NOD-i tasuja või GDI-leeri kohmakas tank ST-MT, ikkagi valitakse osa hiiglase relvastusest oma maitse järgi, aga tema ilmumine lahinguväljale lisab alati võiduvõimalusi.
Muide, uued väed ja haaravad missioonid pole veel mängu peamine võlu. Mängulisa üks tähtsamaid elemente on süžee. Tiberium Wars jättis tegelikult suure hulga küsimusi ning eelkõige Vennaskonna vihatud juhi – Kane´i. Sõjaretk Kane´s Wrath keskendub tema loole. Mängulisal on mitmeid funktsioone, kuna see on nii eellugu kui ka järg üheskoos. Me saime unikaalse võimaluse näha suurt osa NOD-i kroonikatest. Kogu tegevus kestab 20 aastat, sündmused algavad juba 2034. aastal. Kane on just nagu surnud, GDI tähistab võitu, Vennaskonda aga rebivad tükkideks võimusõjad. Selle ridadest on juba lahkunud "Tule vennaskond" ketser Markion´i juhtimisel. Seega on esmaülesandeks tuua tagasi eksinud lambad ning ühendada kunagi võimas organisatsioon. Edasi arenevad sündmused tõusvas tempos: maailmas algab Kolmas tibeeriumisõda, Maad külastavad tulnukad, seejärel läheb ajalugu veel kaugemale. Kuid punase joonena läbivad kõiki 20 aastat Tacituse otsingud – võti Kane´i ennustuse täitumiseks. Mängu lõpp, muide, jäi ikka segaseks, edasisi sündmusi esitatakse meile arvatavasti juba järgmises mängulisas.
Veel üks stiimul osaleda sõjaretkes (lisaks täisväärtuslikule süžeele) on mängija seotus kõige toimuvaga. Te pole lihtsalt veel üks nimetu kindral, vaid ei enam ega vähem kui Kane´i täiuslik looming ja tema põhilootus. Just seetõttu on peategelane (las ta polegi inimene) kõik need 20 aastat olnud suure juhi kõrval, see tähendab, et sündmuste arengut saab jälgida esireast. Lugu aga, vastavalt kõigile reeglitele, on esitatud elusvideona. Rollides on endiselt tuntud näitlejad (sealhulgas Joe Kucan Kane´i osas). Tõsi, kasutusel on vaid üks põhivõtteplats – Vennaskonna varjupaik, kuid selline kohtade vähesus tuli vaid kasuks. Videoklipid on tõesti originaali omadest paremad: neis on rohkem emotsioone, tegevust. Nüüd polegi see mitmeks minutiks venitatud briifing.
|
|
