Täna on

Möödunud seitsme päeva peasündmuseks on kindlasti arendajate kevadfoorum, mis toimus Hiinas 2.- 4. aprillil. Ürituse põhiteemaks sai portatiivelektroonika valmisplatvormi Intel Cenrino Atom esitlus avalikkusele. See lahendus peaks kindlaks määrama selliste seadmete - nagu internetiplanšetid, üliportatiivarvutid, samuti keskklassi sülearvutid (nende ilmumist turule oodatakse 2008. aasta keskpaiku) - arengusuunad. Nii on oma soovist toota aatomisüsteeme teatanud firmad ASUS, BenQ, Fujitsu, Gigabyte, Lenovo, LG-E, NEC, Panasonic, Samsung, Sharp, Toshiba ja muud vähem tuntud tootjad. Inteli arendajad on rõhutanud aga põhiliselt oma ökonoomseid lahendusi, mis tarbivad keskmiselt vaid 160-220 mW (mikroskeemide selline eripära lubab loota portatiivelektroonika autonoomse töö märgatavale kasvule). Just see parameeter on tänapäeval kõige tähtsam paljudele kasutajatele, kes töötavad aktiivselt UMPC-süsteemide, MID-seadmete ja muuga. Tulevikus võib aga seadmete laadimisvaheline aeg (nende pideva kasutuse korral) kasvada kuni kuue tunnini.

 

 

 

Praeguseks on kiibitootja esitanud protsessorite Intel Atom viis mudelit. Need tarnitakse ostjatele koos kiibistiku Intel 945GSE mikroskeemidega, mis on varustatud integreeritud graafikatuumaga Intel GMA 950 (võimeline riistvaraliselt kiirendama kõrgresolutsiooni video dekodeerimist). Protsessorid töötavad sagedusel kuni 1,83 GHz-i. Nende kõrge tootlikkus ja integreeritud graafikatuumaga kiibistik laiendavad aga märkimisväärselt nüüdisaegsete portatiivvidinate võimalusi, lubades neil töötada perekonna Windows palju nõudlikumate operatsioonisüsteemide XP ja Vista juhtimisel. Teisiti öeldes ootab meid ees tablett-arvutite, ülikompaktsete arvutite ja keskklassi sülearvutite üleminek Microsofti operatsioonisüsteemi kasutamisele, koos sellest tulenevate kõigi positiivsete ja negatiivsete tagajärgedega lõppkasutajatele: suur hulk teiste tootjate tarkvara, võimalus kasutada harjumuspärast tarkvara ja lihtne ühendus täisväärtusliku arvutiga, kuid samuti ka operatsioonisüsteemide kõrge nõudlikkus riistvarale, süsteemide kallinemine, väiksem kaitstus kahjurprogrammide eest jm. Täieliku ettekujutuse platvormi Intel Centrino Atom võimalustest võib saada meie uudisest "Päeva uudis: kõik Intel Centrino Atom´ist". Me aga asume protsessorite ja portatiivelektroonika süsteemiloogika võimaliku tuleviku uurimisele.

 

 

 

Juba 2009. aastal ootab meid lahenduse Moorestown (hetkel tuntud selle koodnime all) väljatulek. Selle taga peituvad mikroskeemid, mis on veel kompaktsemad ja tarbivad vähem võimsust. Platvorm Moorestown sisaldab protsessorit Lincroft ja süsteemiloogikat Langwell. Nagu ka praeguse põlvkonna Centrino Atom puhul, on nende järglastel integreeritud graafikatuum, kuid loomulikult on see palju tootlikum ja funktsionaalselt küllastunud. Selle põhierinevus lahendusest Intel GMA 950 seisneb rakendusliidese DirectX 10 toes, mis muudab võimalikuks töö palju ressursimahukama ning hulgaliste graafikaeriefektidega tarkvaraga, sealhulgas arvutimängudega. Kuid vaatamata kõigile parendustele, vähendatakse tarvitavat võimsust umbes kaks korda – 0,5 W versus 1 W (iseloomulik platvormidele Menlow). Sama palju kasvab ka portatiivelektroonikaseadmete autonoomne tööaeg – praegusest kuuest tunnist kaheteistkümne tunnini. Seejuures vähenevad ka mikroskeemide mõõtmed – kui Menlow puhul on protsessori ja süsteemiloogika üldpind umbes 666 mm², siis Moorestown saab uhkustada pinnaga 333 mm². Loomulikult ei kaasne sellega olulisi tagajärgi, kuid lõppseadmete arendajatel tekib võimalus toota palju kompaktsemaid ning seejuures funktsionaalsuselt mitte vähem huvitavaid lahendusi.

 

Rääkides platvormi Centrino Atom tulekust maailmaturule, peaks mainima ka konkureerivaid lahendusi, sealhulgas Taiwani firmat VIA, mis esitles sellel nädalal süsteemiloogikakomplekte oma protsessoritele – VIA VX800 ja VIA VX800U. Viimane variant paigutatakse internetiseadmete ja ülimobiilsete arvutite turusegmenti, ehk see on otsene konkurent lahendusele Centrino Atom. Mõlemad tooted – VIA ja Intel – on paljuski üksteisega sarnased, kuid Taiwani firma variant (vaatamata kogu oma kogemusele ökonoomsete mikroskeemide arenduses ja tootmises) erineb palju suurema tarbitava võimsuse poolest – kuni 7 W (protsessori ja kiibistiku kooslus). Just see fakt võib olla otsustav kahe konkurendi mõõduvõtmises, kui esiplaanile tõuseb mitte niivõrd tootlikkus, kui autonoomne tööaeg. Siin on Intelil märkimisväärne eelis ja ka platvormide Centrino Atom hind pole nii kõrge, et oluliselt mõjutada jõudude paigutust maailmaturul.

 

 

 

Huvitav teema, mis kõlas arendajate kevadfoorumi IDF Spring käigus, oli mobiilsete arvutite üleminek DDR3-mälu kasutusele. Märgime, et lauaarvutite sektoris on entusiastidel juba võimalik paigaldada oma süsteemidesse ülikiireid mälumooduleid. Nüüd on tulnud aeg juurutada DDR3-mälu ka sülearvutitesse ning esimene samm selles suunas tehakse juba mobiilse platvormi Centrino 2 (koodmärgistus Montevina) tulekuga maailmaturule. Tuletame meelde, et selle toote ametlik väljalase peaks toimuma näitusel Computex, mis leiab aset traditsiooniliselt Taipeis (Taiwan). Praegu valmistuvad operatiivmälu juhttootjad oma tulevaste toodete väljatulekuks maailmaturule, läbivad Inteli sertifitseerimist (vastavad sertifikaadid on saanud firmad Micron, Qimonda ja Samsung). Loomulikult on DDR3-mälu esialgu kõrgtootlike mängusüsteemide atribuut, kuid sülearvutite üleminek uuele mälustandardile vaevalt venib. Pisut hiljem – järgmisel aastal – söandab Intel veel üht mobiilarvutite uuendust ning varustab need uue põlvkonna protsessoritega Nehalem. Just nendest räägimegi praegu, seda enam, et foorumil IDF 2008 olid arendajad andnud põhjuse selleks, et meenutada tulevasi uudistooteid.

 

Meelituseks näitasid Inteli esindajad integraalmikroskeemi "kristalli", et vaatajad saaksid visuaalselt hinnata protsessorite suurust. Tuleb tunnistada, kui arvestada, et ühel kristallil asub neli protsessorituuma, kolmanda taseme vahemälu ja ka operatiivmälu integreeritud kontroller, võib mikroskeeme nimetada isegi miniatuurseteks. Tulemus on saavutatud eelkõige üleminekuga innovaatilise 45-nm tehnoloogia kasutusele. Kuid ainult "kristalli" demonstreerimisega asi ei piirdunud – Inteli esindajad näitasid publikule töötavaid süsteeme, mis on varustatud protsessoritega Nehalem. Seejuures oli rõhk pandud võimalusele töödelda iga tuumaga korraga kahte andme- ja käsuvoogu. See on väga tähtis uue põlvkonna arvutimängudes, kui protsessor peab lahendama füüsikaülesandeid: arvutama paljude osakeste, erinevate eriefektide (tuli, vedelikuliikumine, aerodünaamika jm) käitumist. Just sellisel juhul kasutatakse kaheksa virtuaaltuuma võimsust täies mahus.

 

 

 

Sama huvitav on ka veel üsna kesine info protsessorite Nehalem töösagedustest. Vastavalt praegu saadavatele andmetele hakkab protsessorite kõige tootlikum variant Bloomfield töötama sagedusel 3,2 GHz-i (seda kinnitavad ka töötavate süsteemide pildid). Kuid eksisteerib arvamus, et 2008. aasta lõpuks laseb Intel välja lahendused, mis töötavad sagedusel 3,6 GHz-i. Arvatavasti võib seda numbrit pidada 45-nm protsessori Bloomfield sageduslaeks, järjekordset suurt hüpet võib aga oodata juba pärast üleminekut palju peenemale 32-nm tehnoloogiale. Arvestades nii kõrget sagedust, nelja protsessorituuma ja muid arhitektuuri modifikatsioone, võib öelda, et Nehalem´il põhinevad süsteemid on suurepärane valik entusiastidele, kuna need hakkavad näitama suurepärast tootlikkust, eriti rakendustes, mis on optimeeritud mitmetuumalistele protsessoritele. Seda fakti kinnitab ka arvuti demonstreerimine: see arvutas õhuvoo liikumist (üsna ressursimahukas ülesanne nüüdisaegsele arvutile). Ning just sellistes olukordades (ehkki virtuaalsetes) tuleb kaheksatuumalisus just õigeks ajaks.

 

Ajal, kui Intel rääkis oma lähituleviku plaanidest, oli internetti ilmunud väärtinfo tulevastest toodetest, mida valmistavad juba Kalifornia graafikakaartide ja protsessorite arendajad. Jutt on firmast NVIDIA, mis töötab videokiipide uue põlvkonna GT200 kallal. Selle protsessori baasil ilmuvad turule videokaardid GeForce 9900 GTX ja GeForce 9900 GX2, mis peaksid vastavalt asendama nüüdisaegsed lahendused 9800 GTX ja 9800 GX2. Seega on viimati mainitud mudelid müügil üsna lühikest aega, eriti mudel GeForce 9800 GTX, mille väljalase oli toimunud alles hiljuti - 1. aprillil. Lahenduste GT200 ilmumist oodatakse (vastavalt veel mitteametlikule infole) selle aasta juulis ning prognooside järgi saavad uudistooted kohe oma klassis kõige kõrgtootlikumate lahenduste loorberid. Tuletame meelde, et avalikkus ootab uutelt protsessoritelt kõrgemaid tulemusi graafikatöötluses, kuna mikrokiibid hakkavad koosnema miljardist transistorist. Loomulikult tähendavad niivõrd muljetavaldavad karakteristikud ka rekordiliselt kõrget energiatarvet ja soojuseraldust. Sellega seoses on NVIDIA inseneride põhiülesanne (videokaartide uue põlvkonna arenduse antud etapil) tagada aplale protsessorile kvaliteetne toitesüsteem ja varustada videokaardid efektiivse jahutussüsteemiga. Tulevikus, pärast loobumist 65-nm tehnoloogiast, vähendatakse kindlasti protsessorite tarbitavat võimsust.

 

Lõpetuseks ütleme paar sõna selle nädala uudistootest – graafikakaardist GeForce 9800 GTX. Seadmed põhinevad avalikkusele juba tuntud protsessoril G92 ning praegusel juhul ei kaasnenud toodetega mingeid erilisi uuendusi. Kuid kaardid on kasutajatele huvitavad, kuna nad toetavad tehnoloogiat Triple SLI. See tähendab, et nad lubavad luua võimsa graafikaalamsüsteemi kolmest videokaardist. Veel üks positiivne moment on nende kiire (tegelikult samal päeval) tulek jaemüüki seepärast, et protsessorid G92 on juba hästi sissetöötanud toode, mille nappust pole praegu oodata. Hinna ja tootlikkuse suhtelt näeb uudistoode üsna huvitav välja – videokaardi hinnad on 300-350 USA dollarit, mitme videokaardi kasutus üheaegselt lubab aga saavutada süsteemi tootlikkuse märkimisväärset kasvu. Sellest seisukohast tuleks eelistatavalt osta korraga kolm videokaarti GeForce 9800 GTX kahe 9800 GX2 asemel, kuid mitte igal emaplaadil pole kolme PCI Express x16 pesa. Niipaljude videokaartide paigaldus võib tekitada ka mõningat ebamugavust, kuna nad võtavad palju ruumi ning lisalaiendusplaatidele ei tarvitse enam kohta leida.

 

Tehes kokkuvõtet, ütleme, et möödunud seitse päeva on palju täpsemalt lubanud määrata personaalarvutite arengusuunda. Platvormide Atom tulek annab kindlasti tõuke UMPC-, MID-süsteemide ja keskklassi sülearvutite valdkonna tormiliseks arenguks, Nehalem´i protsessorid aga lubavad olulisi muutusi lauaarvutite, seejärel ka mobiilsete arvutite tootmisharus: tootlikkuse kasv ja protsessorite mitmetuumalisus on eelkõige huvitavad arvutimängude suurema realistlikkuse seisukohast. Loomulikult ootab olulised nihked ees ka serverisüsteemide, tööjaamade jms sektorit seoses kiipide Nehalem tulekuga, kuid need puudutavad eelkõige eriülesandeid, millele on esmatähtis just võimalus töödelda paralleelselt suuri andmehulki. Ning lõpuks selgub ka olukord graafikaprotsessori GT200 baasil töötavate videokaartidega. Nende väljalase peaks toimuma juulis ning juba praegu on selge, et vaatamata seadmete suurele energiatarbele, on need kõige huvitavam pakkumine nõudlikule tarbijale ja osutuvad kahtlemata kõige võimsamateks videokaartideks praegu.

 

Sellega jätame me lugejatega hüvasti. Peatse kohtumiseni samas kohas.