Täna on

Inteli kevadine Foorum, mis viidi läbi seekord Šanghais, muutus IT-tööstuse jaoks aprillikuu tähtsaimaks sündmuseks. Esimeste muljetega saab tutvuda IDF Spring 2008 kirjutises: Foorumi kahe esimese tööpäeva ülevaade.

 

Põhisündmuseks, mis toimus nn „nullpäeval“ ja mis ei kajastunud esimeses reportaažis, oli Krishnamurthy Soumyanathi (Inteli teenekas insenerist uurija, Corporate Technology Group´i osakond) esinemine. Tema ettekandel oli üsna lihtne pealkiri – „Raadioside areng“. Härra Soumyanath rääkis Inteli märkimisväärsest edust odavate digitaalsete mitmepiirkonnaliste raadiosaatjate tootearenduses. Tulevikus võimaldab see tehnoloogia luua kompaktseid seadmeid, mis toetavad enamikku traadita raadioside standardeid kõigest ühe mikroskeemiga, mis hakkab tarbima palju vähem elektrienergiat kui praegused kogukad analoograadiosaatjad. Esitlusel näidati kahte prototüüpi:

 

1. Toote prototüüp, mille on välja töötatud Inteli Mobile Wireless Group´i osakond – mitmeribaline, energiaefektiivne, CMOS-tehnoloogial põhinev raadiosaatja. Selles on realiseeritud Inteli uuringute tulemused digitaalse traadita raadioside valdkonnas. See on tähtis samm teel täielikult digitaalse mitmepiirkonnalise raadiosüsteemi loomisele.

 

 

2. Inteli uurijate poolt välja töötatud võimusvõimendi ja spektrianalüsaatoriga analoog-digitaalmuundur.

 

 

 

Nagu ülaltoodud slaididelt näha, põhinevad prototüübid CMOS-tehnoloogial (65-nm tehnoloogiline protsess), mis võimaldab saavutada kergesti integratsiooni kõrgtaseme minimaalse hinna ja lahenduste väikse energiatarbe juures. See võimaldab tulevikus luua kompaktseid seadmeid, mis suudavad töötada terve traadita tehnoloogiate spektriga: Wi-Fi, 3G ja WiMAX.

 

Kui rääkida kompaktsusest, siis Krishnamurthy Soumyanath puudutas samuti kontsepti "Carry Small, Live Large". Teesi esimese osaga peetakse silmas kompaktsete, kuid samas ka funktsionaalsete seadmete loomist, mis hakkavad tarbima minimaalset energiahulka ja võimaldavad vaevata töötada globaalses internetis igal ajal ja igal pool. Selle kontseptsiooni teine huvitav aspekt on kaamerasensorite (mis on peaaegu igas mobiiltelefonis, nutitelefonis ja kommunikaatoris) rolli ümbermõtestamine. Inteli spetsialistid tegid ettepaneku kasutada neid objektide tuvastamiseks ja nende identifitseerimiseks. Näiteks mööda Moskvat jalutav turist näeb mõnda huvitavat arhitektuuriobjekti ja tahab saada rohkem infot selle kohta. Mobiiltelefoni kaameraga annab ta edasi objekti kujutise, aga GPS-moodul edastab selle koordinaadid. Spetsiaalses serveris toimub objekti tuvastamine ning turistile antakse otsekohe täielik info teda huvitava ehitise kohta.

 

 

Teesi teine osa - "Live Large" (mida võib tõlkida kui „ela laialt“) määrab portatiivseadmete rolli meie elus. Taoliste masinate funktsionaali kasvuga muutuvad nende võimalused peaaegu piirituks. Aga autonoomse töö pika aja, parema tootlikkuse ja kättesaadava graafikaliidese tõttu hakkab mobiilseadmete populaarsus üksnes kasvama.

 

 

Samuti demonstreeriti nullpäeval pressile Inteli mobiilse suuna üheksa uue projekti tulemusi. Valdkond ulatub seega traadita ühenduste ühiskasutusest ja info kuvamisest kuni energiaefektiivsete telekommunikatsioonide ja teenusteni, mis sõltuvad kasutaja asukohast.

 

Uue tehnoloogia Cliffside demonstratsioon. Cliffside on Inteli osakonna Mobile Products Group poolt välja töötatud uue tehnoloogia koodnimi. See tehnoloogia võimaldab ühel Wi-Fi adapteril töötada kahe sõltumatu Wi-Fi adapterina. Selle tehnoloogiaga saab sünkroonida otse (ilma USB-kaablita) MP3-faile ja videoid ning tekitada sülearvuti ja teleri vahele traadita ühendus kõrgresolutsiooniga filmide vaatamiseks, ühenduda kodukontori personaalsete Wi-Fi seadmetega. Seejuures toetab see traadita sidet korporatiivvõrguga VPN-ühenduse kaudu, samuti saab sülearvutit ühendada teiste sülearvutitega failivahetuseks ja suhtlemiseks isegi sel juhul, kui kasutaja asub väljaspool pöörduspunkti levipiirkonda.

 

Selle tehnoloogiaga saavad tehnoloogial Intel Centrino põhinevate süsteemide kasutajad ühenduda üheaegselt traadita lokaalvõrku (baasjaama) ja samal ajal luua Wi-Fi personaalvõrgu (Wi-Fi Personal Area Network, Wi-Fi PAN) kaudu vahetu side sülearvuti ja kuni 8 erineva Wi-Fi standardit toetava seadme vahel. Seejuures on baasjaama rollis sülearvuti. Tehnoloogia Wi-Fi PAN abil saab luua traadita otseühendusi sünkroonimiseks ning failide ja multimeediasisu vahetuseks  Intel Centrino tehnoloogial baseeruva sülearvuti ja teiste Wi-Fi standardit toetavate seadmete (sülearvuti, mobiilsed internetiseadmed, MP3-pleierid, kaamerad, telerid, printerid, portatiivsed mänguseadmed, mängukonsoolid ja projektorid) vahel.

 

Selle demonstreerimiseks ühendasid Inteli spetsialistid ühe sülearvutiga projektori, fotoaparaadi, printeri ja MP3-pleieri – ja kõike seda Wi-Fi vahendusel! Kõiki soovijaid pildistati fotoaparaadiga, seejärel saadeti pildid sülearvutisse, kust pilt edastati projektorisse, prinditi ja sünkrooniti sülearvutis sisalduv MP3-mängijaga – ja kõike seda ilma juhtmeteta! Arvatakse, et see tehnoloogia ilmub platvormil Intel Centrino 2 põhinevatesse sülearvutitesse 12 kuu jooksul.

 

 

Traadita seadmete leidmine ja seadistamine. Uus tehnoloogia võimaldab lihtsustada traadita seadmete leidmise ja seadistamise. Foorumil IDF näidati, kuivõrd lihtsalt võib määrata lähimate traadita ekraanide olemasolu ja tekitada nendega kaitstud ühendus. Uue tehnoloogiaga seadme valimiseks võib kasutada laialt tuntud liidest, valimaks vajalikku lähimat seadet, mis identifitseeritakse ja ühendatakse automaatselt.

 

Alltoodud pildilt võib näha, kuidas portatiivkonsoolist antakse kujutist edasi mitmele sülearvutile – ja see kõik on reaalajas, traadita andmeedastusega.

 

 

Tegelikult oli Foorumi ametlik avapäev kõige sisutihedam ja huvitavam. Esimene esineja oli Patrick Gelsinger, Inteli vanemasepresident ja osakonna Digital Enterprise Group peadirektor, kes pidas ettekande „Millivatid ja petaflopsid“. Selles märkis Gelsinger, et Inteli arhitektuuriga protsessorid haaravad üha suuremat hulka turusegmente – mobiilsetest internetiseadmetest kuni ülitootlike serveriteni. Protsessorite Intel Xeon baasil on ehitatud viiest kolm kõige kõrgema tootlikkusega süsteemi maailmas. Neli igast viiest protsessorist, mis müüdi 2007. aastal ülitootlike  arvutuste jaoks, olid Inteli toodetud.

 

 

 

Protsessor Dunnington mitme protsessoriga serveritele. Praegune Inteli platvorm, mis baseerub mikroskeemide komplektil  Intel 7300 koos neljatuumalise protsessoriga Intel Xeon 7300, on Gelsinger´i arvates eelistatud platvorm mitme protsessoriga serverite virtualiseerimiseks. Protsessor Dunnington ühildub pistiku poolest selle platvormiga ja muutub kättesaadavaks 2008. aasta teises pooles. Dunnington on esimene Intel Core arhitektuuriga kuuetuumaline protsessor. Seda toodetakse 45-nm tehnoloogia põhjal ja sellel on peaaegu 2 miljardit transistorit, samuti 16 MB kolmanda taseme vahemälu. Dunnington ilmub juba selle aasta teisel poolel. Sellel platvormil on samuti realiseeritud tehnoloogia FlexMigration, mis võimaldab luua ühise virtualiseerimisressursside sülemi virtuaalmasinate (VM, Virtual Machine)  reaalajas migratsiooni toetuseks eelmise ja praeguse põlvkonna protsessoritel baseeruvate serverite vahel.

 

 

Protsessori Tukwila baasil ehitatakse maailma kõige suurema tootlikkusega arvutid. Tukwila on Intel Itanium perekonda kuuluv järgmise põlvkonna neljatuumaline protsessor, millel on 30 MB vahemälu, komponentidevaheline ühendussüsteem QuickPath, kahekordne integreeritud mälukontroller ja mainframe klassi RAS (töökindlus, -valmidus, teenindusmugavus) funktsioonid. See on maailma esimene mikroprotsessor, millel on 2 miljardit transistorit. Selle projekteeritud tootlikkus ületab kahekordselt praeguse põlvkonna protsessorite Intel Itanium tootlikkuse.

 

 

Nehalem – see on Inteli uuenduslik, dünaamiliselt skaleeritav protsessoriarhitektuur. Inteli uus arhitektuur, (koodnimega Nehalem) võib kindlustada tootlikkuse ja energiaefektiivsuse märkimisväärse kasvu, võrreldes Inteli olemasolevate eesrindlike mikroprotsessoritega. Sellel mikroarhitektuuril baseeruvate platvormide väljalase algab 2008. aasta neljandas kvartalis. Protsessorite mudelid mikroarhitektuuriga Nehalem varustatakse 2 - 8 tuumaga. Neis realiseeritakse ka tehnoloogia Simultaneous Multi-Threading ja arvutusvoogude üldarv on 4 - 16. Nehalemil baseeruva platvormi mälusüsteemi läbilaskevõime on neli korda suurem, võrreldes praeguste süsteemidega, mis põhinevad nüüdisaegsetel ülitootlikel protsessoritel Intel Xeon.

 

 

Protsessori Nehalem põhikarakteristikud on järgmised: 8 MB kolmanda taseme vahemälu, 731 miljonit transistorit, kuni 25,6 GB/s läbilaskevõimega komponentidevaheline ühendussüsteem QuickPath, sisseehitatud mälukontroller, lisavalikuna ka integreeritud graafiline alamsüsteem. Seepärast sobib Nehalem igale süsteemile – sülearvutitest kuni ülitootlike serveriteni.

 

Samuti olid avaldatud muud tehnilised karakteristikud: DDR3-mälu tugi (sagedus 800, 1066 ja 1333 MHz), instruktsioonikomplekti SSE4.2 laiendus, 32 KB instruktsioonide vahemälu, 32 KB andmete vahemälu, 256 KB väikse ooteajaga L2vahemälu iga tuuma kohta andmete ja instruktsioonide jaoks, samuti uus kahetasemeline hierarhiline vahemälu TLB (Translation Lookaside Buffer, aadressi kiirmuutmispuhver).

 

Kontseptsioon Visual Computing: graafika uued võimalused. Suure teravusega kolmemõõtmelise graafika kontseptsioon Visual Computing muudab täielikult lõppkasutajate aistinguid. Järgmise põlvkonna tehnoloogia võimaldab luua fotorealistlikke mänge ning taasesitada kujutisi ja suure teravusega videoid, samuti kõrgkvaliteetset heli. Kuid nende tehnoloogiate toetamiseks on vajalikud hiiglaslikud arvutusvõimsused ja protsessorite uus arhitektuur. Kontseptsiooni Visual Computing realiseerimiseks on vajalik ühisplatvorm. See sisaldab mitmetuumalised protsessorid, mikroskeemide komplekti ja graafilise alamsüsteemi, samuti tarkvara ja vastavad instrumentaalsed vahendid. Intel jätkab rahaliste vahendite investeerimist, kiirendamaks tehnoloogiate , toodangu ja platvormide arengut. See lähendaks visuaalsete arvutuste kontseptsiooni elluviimist.

 

 

Inteli visuaalarvutuste arhitektuur koodnimega Larrabee. Intel kavatseb demonstreerida seda arhitektuuri juba selle aasta jooksul. Ta esitab visuaalarvutus platvormide arengu järgmist sammu. Arhitektuur Larrabee sisaldab kõrgtootliku hargtöötluse vektorgraafikaseadme (vector processing unit, VPU), kus on realiseeritud vektorinstruktsioonide uus komplekt, sealhulgas täisarvulised aritmeetilised instruktsioonid ja ujukomaga instruktsioonid, samuti vektoroperatsioonid koos mälu ja kokkulepitud üleminekukäskudega. Arhitektuuris Larrabee on samuti realiseeritud koherentse vahemälu uus riistvaraline tehnoloogia mitmetuumaliste arvutuste toeks.

 

 

Uus arhitektuur ja instruktsioonikomplektide laiendused võimaldavad suurendada tootlikkust, energiaefektiivsust ja süsteemide programmeeritavust, et realiseerida täielikult visuaalse programmeerimise võimalused, samuti avada tee teiste tänapäevaste rakenduste (mis on sisuliselt paralleelsed) loomiseks. Töövahendid on edu üheks tähtsamaks komponendiks ja Intel Software Products´i tarkvaratooted abistavad rakenduste arenduses (arhitektuurile Larrabee). Arhitektuuri Larrabee rakendusi hakkavad toetama ka standardsed tarkvaraliidesed, sellised nagu DirectX ja OpenGL.

 

Intel AVX: järjekordne Inteli instruktsioonide laienduse komplekt. Lõpuks rääkis Patrick Gelsinger Intel AVX (Advanced Vector Extensions) spetsifikatsioonist, mis võimaldab tarkvara tootearendajatel suurendada multimeediarakenduste, ujukomaga arvutuste, samuti protsessori suure koormusega ülesannete tootlikkust.

 

 

AVX-laiendused võimaldavad samuti energiaefektiivsust suurendada. Nad on tagasiühilduvad olemasolevate Inteli protsessoritega. Uue tehnoloogia põhieeliseks on registrite sõnapikkuse suurenemine 128 bitilt 256 bitini. Selle tulemusena suureneb ujukomakäskude täitmiskiirus kuni kaks korda. Andmete ümbergrupeeringu täiustamine soodustab nende töötluse efektiivsust, aga rikkumata süntaksiga (non-destructive syntax) kolmeoperandiliste käskude tugi annab tootearendajatele täiendavad eelised.

 

Nende instruktsioonikomplekti laienduste teostust plaanitakse 2010. aastal mikroarhitektuuris koodnimega Sandy Bridge.

 

Patrick Gelsinger´i asemele tuli seejärel Anand Chandrasekher (Inteli vanemasepresident ja Ultra Mobility Group´i osakonna peadirektor), kes esitles ametlikult protsessoreid Intel Atom (varem tuntud koodnimega Silverthorne) ja protsessoritehnoloogiat Intel Centrino Atom mobiilsetele internetiseadmetele (Mobile Internet Device, MID).

 

 

Intel Centrino Atom on esimese põlvkonna energiaefektiivne platvorm mobiilsetele internetiseadmetele, mis mahuvad ära taskusse, kuid lubavad kasutada globaalvõrgu kõiki võimalusi. Protsessoritehnoloogia Intel Centrino Atom (varem tuntud koodnime Menlow all), sisaldab esimese Intel Atom (Silverthorne) protsessori ja süsteemse kontrolleri Intel System Controller Hub (Poulsbo). Need komponendid on algusest peale välja töötatud mobiilsetele internetiseadmetele.

 

 

Mikroarhitektuur Intel Atom on algusest peale välja töötatud selleks, et saavutada suurt tootlikkust ühe vati kasutatava võimsuse kohta. Seejuures ühildub see täielikult protsessori perekonna Intel Core 2 Duo instruktsioonikomplektiga ja toetab virtualiseerimist, tehnoloogiat Hyper-Threading ja instruktsioonikomplekti Digital Media Boost (SSE3) laiendust. Uus mikroarhitektuur põhineb 45-nm tootmisprotsessil, mis kasutab uusi - metallpaisu ja high-k dielektrikuga - transistoreid. Mikroarhitektuuris  Intel Atom on realiseeritud toitejuhtimise revolutsioonilised funktsioonid, sellised nagu ooterežiim Intel Deep Power Down (C6) ja tehnoloogia Enhanced Intel SpeedStep. Kõik need uuendused võimaldavad optimeerida energiatarvet ja soojuseraldust nii üldse kui ka oote-, töö- ja tippkoormusrežiimis.

 

 

 

Chandrasekher rõhutas, et viis uut protsessorit Intel Atom on töökindlaks aluseks protsessoritehnoloogia Intel Centrino Atom arengus. Protsessor Intel Atom on praegu kõige väiksem Inteli protsessor. Seejuures on see kõige kiiretoimelisem protsessor maailmas, mis kasutab vähem kui 3 W elektrienergiat. Üks kristall (pindalaga alla 25 mm²) sisaldab üle 47 miljoni transistori. Esitletud protsessorite soojusvõimsus on  0,65-2,4 W, keskmine tarbimisvõimsus ei ületa 160-220 mW, aga ooterežiimis kasutavad need seadmed kõigest 80-100 mW., Protsessoritehnoloogial Intel Centrino Atom põhinev komponentide komplekt sisaldab süsteemikontrollerit Intel System Controller Hub ja sagedusel 800 MHz, 1,10, 1,33, 1,60 või 1,86 GHz töötavat protsessorit Intel Atom ja maksab vastavalt 45, 45, 65, 95 ja 160 USA dollarit (kui tellitakse 1000 tükki). Samuti teatas Inteli esindaja mitme tellija toetusest. Nad kavatsevad alustada uuel tehnoloogial põhinevate mobiilsete internetiseadmete väljalaset juba selles kvartalis või 2008. aasta teisel poolel. Nende seas on Aigo, ASUS, BenQ, Clarion, Fujitsu, Gigabyte, Hanbit, KJS, Lenovo, LG, NEC, Panasonic, Samsung, Sharp, Sophia Systems, Tabletkiosk, Toshiba, USI, WiBrain ja Yuk Yung.

 

 

Aga nii näevad välja juba esitletud mobiilsete internetiseadmete (MID) näidised:

 

 

 

 

 

Peale selle oli teatatud, et protsessorit Intel Atom ja kontrollerit Intel SCH hakatakse toetama ka sisseehitavate süsteemide tootmisharus. Intel pakub protsessorite Intel Atom kaht mudelit (laiendatud toega 7-aastase elutsükli jooksul): Z530 (sagedus 1,6 GHz) ja Z510 (sagedus 1,1 GHz). Juulikuust muutub kättesaadavaks uue platvormi tarkvaradraiverite täiskomplekt. Nüüd saavad integreeritud seadmete arendajad täiendada oma toodangu kesk- ja kõrgklassi valikut, luues palju kompaktsemaid ventilaatorita süsteeme. See uus sisseehitatav platvorm (mis baseerub kahel mikroskeemil) võimaldab rohkem kui 80% võrra vähendada seadmete mõõtmeid, võrreldes eelmise lahendusega, mis sisaldas kolme mikroskeemi (protsessor Intel Celeron M ülimadala toitepingega ja mikroskeemide komplekt Intel 945GME Express mobiilsetele arvutitele). Intel teatas ka üle 20 firma toetusest, (teiste hulgas Beckhoff Automation), kes tegelevad kontrollerite arendusega automatiseeritud tootmissüsteemidele. Firmad Applied Data Systems ja RadiSys lasid samuti välja platvormid protsessorite Intel Atom toega mängu-, kontroll- ja mõõteseadmetele, samuti sõja- ja meditsiinisüsteemidele.

 

Chandrasekher rääkis järgmise põlvkonna Inteli platvormist koodnimega Moorestown, mille väljalaske alguseks on määratud 2009/2010. aasta. See platvorm sisaldab ühekristallilise süsteemi ja sisend/väljundkontrolleri. Ühekristalliline süsteem koodnimega Lincroft hakkab ühendama 45-nm tuuma Silverthorne, graafika- ja video alamsüsteeme, samuti mälukontrollerit. Sisend/väljundkontroller koodnimega Langwell hakkab toetama mitut sisend/väljundtehnoloogiat, sealhulgas mälu- ja ekraaniliideseid, samuti suudab see toimida koos toitejuhtimisseadmetega (PMIC) ja teiste tootjate traadita lahendustega.

 

 

Aga nii näeb välja kogu platvorm (mille suurus on võrreldav krediitkaardi omaga) Anand Chandrasekher´i käes:

 

 

Chandrasekher´i esinemisest võttis osa Kevin Lynch (Adobe peaasepresident ja tehniline direktor). Ta rääkis, et Adobe lõpetab varsti oma keskkonna Adobe AIR tootearenduse mobiilsetele internetiseadmetele (operatsioonisüsteemi Linux baasil). Lynch rõhutas, et AIR´il põhinevaid lauaarvutite ja mobiilsete internetiseadmete rakendusi võib üle kanda erinevate platvormide vahel ilma mingite muutusteta, mis on tavaliselt vajalikud teistele operatsioonisüsteemidele üleminekul. Ilmeka näidisena demonstreeris ta rakendust AOL Top 100 Music Videos. Samuti ei saa mainimata jätta fakti: firma Real teatas, et tarkvara RealPlayer for MID on kättesaadav. See on terviklahendus süsteemide arendajatele ja võimaldab kuvada digitaalset multimeediasisu mobiilsetel internetiseadmetel (Inteli tehnoloogiate baasil, mis töötavad Moblin´i operatsioonisüsteemi Linux juhtimisel). Selle lahenduse abil võib dekodeerida kõige tuntumaid patenditud ja standardseid multimeedia vorminguid (RealMedia, Windows Media, MP3, MPEG4, H.264, AAC, AAC+, VC-1 ja Ogg). Mobiilsete internetiseadmete teema lõpetuseks tahaks jagada infot Moblin´i projekti (Mobile Linux) kohta. Mobiilset Linuxit hakatakse kasutama tõenäoliselt põhioperatsioonisüsteemina – vähemalt Microsoft´i toodangu kohta ei räägitud IDF-il seoses mobiilsete internetiseadmetega sõnakestki.

 

 

Nagu näha sellelt slaidilt, teeb Intel koostööd paljude firmadega, kes arendavad tarkvara, sealhulgas ka operatsioonisüsteemile Linux. Mobiilsete internetiseadmete jaoks eksisteerivad juba lihtsustatud Linux´i jaotised, mis on optimeeritud töötamiseks portatiivseadmetega.

 

 

 

Sellest võib lähemalt lugeda projekti ametlikult veebilehelt Moblin.Org.

 

David Perlmutter (Inteli vanemasepresident ja Mobility Group´i osakonna peadirektor) pidas ettekande „Mobiilsete arvutite isikustamine“. Rääkides viimastest tendentsidest mobiilseadmete vallas, rõhutas Perlmutter, et nüüdisajal tähtsustatakse üha rohkem minikorpuseid, isikustamist ja arvutite stiili. Ta rääkis Inteli uuenduslikest tehnoloogiatest mobiilseadmete turul.

 

 

Perlmutter tuletas meelde, et isikliku info varastamise, andmete kuritahtliku kasutamise ja arvutite endi varguste kahju kasvab pidevalt, ja andis teada turvafunktsioonide kompleksi (realiseeritud tehnoloogias Intel Anti-Theft Technology) arendusest. See tehnoloogia võimaldab täiustada olemasolevaid lahendusi varguste vältimiseks ja andmete kaitseks. Ühisprojektist võtavad osa tootmisharu sellised  liidrid nagu  Absolute Software, Fujitsu Siemens Computers, Lenovo, McAfee, Phoenix Technologies ja Utimaco Safeware. Arvatakse, et uus sülearvutite tehnoloogia ilmub müügile 2008. aasta neljandas kvartalis.

 

 

Samuti teatas Inteli esindaja tehnoloogia Intel Centrino 2 (koodnimi Montevina) täiendavatest üksikasjadest, sealhulgas märkimisväärsetest saavutustest virtuaalvallas, kolmemõõtmelise graafika toest, samuti kõrgresolutsiooniga video taasesituse riistvaralisest toest (HD), sealhulgas ka standardi Blu-ray optilisest seadmest. Peale selle näitas Perlmutter protsessori tootlikkuse kasvu ja Inteli andmesäilituse SSD-seadmete tehnoloogia (mis on realiseeritud sellel platvormil) eeliseid. Sülearvutite platvormid, mis baseeruvad protsessoritehnoloogial  Intel Centrino 2, on kättesaadavad alates juunikuust.

 

 

Perlmutter tutvustas kohalolijatele lühidalt Inteli 2009. aasta  sülearvutite platvormi, mis sai koodnimeks  Calpella. Sellele järgmise põlvkonna platvormile tuleb mikroarhitektuuril Nehalem põhinev protsessorit. Uus mikroarhitektuur tagab tootlikkuse ja energiaefektiivsuse olulise kasvu.

 

 

 

Perlmutter demonstreeris veel kahte netbooki kontseptmudelit (Inteli tehnoloogia baasil). Intel lõi platvormi jõukohaste, kasutuselt lihtsate sülearvutite uuele klassile, mis sai nimeks „netbookid“. Need lihtsad ja odavad seadmed on mõeldud internetis käimiseks ja need on orienteeritud sellistele valdkondadele nagu internetis surfamine, videote vaatamine, töötamine sotsiaalvõrkudes ja haridus. Uus spetsialiseeritud energiasäästlik Inteli arhitektuur ja tootmisharu kõige eesrindlikum 45-nm tootmisprotsess sobivad sellele avanevale turule suurepäraselt. Inteli tehnoloogial baseeruvad netbookid on kättesaadavad alates juunist.

 

 

Netbookid on midagi mobiilsete internetiseadmete ja tavasülearvutite vahepealset. Sisuliselt on ASUS Eee PC ja koolisülearvutid Intel Classmate PC sellise seadmeklassi näited.

 

 

Nettopid on odavad ja kompaktsed lauaarvutid, mis on mõeldud tööks internetis, kontorirakendusteks ja teiste mitte eriti mahukate ülesannete lahendamiseks.

 

 

Energiasäästlike tehnoloogiate, protsessorisokli puudumise ja aktiivse jahutussüsteemi arvelt hakkavad emaplaadid maksma vähe, mis mõjutab positiivselt kogu platvormi hinda. Peale selle hakatakse nettoppidesse kõvaketaste asemel paigaldama välkmälu, ka ei tule lisaventilaatoreid, aga toiteplokkide võimsus on väike – see kõik aitab omakorda minimeerida kulutusi. Nagu selgub, muutuvad selliste personaalarvutite põhiturgudeks arenguriigid.

 

Lõpetuseks: Foorumi viimane tööpäev jäi meelde Andrew Chien´i (Inteli osakonna Corporate Technology Group asepresident ja Intel Research´i osakonna direktor) esinemisega. Ta rääkis koolisülearvutitest ja märkis, et õpilastele mõeldud teise põlvkonna personaalsed mobiilarvutid (baseeruvad Inteli tehnoloogial) on odavad, täisfunktsionaalsed, vastupidava arvutiplatvormiga, mis on orienteeritud kasutama interneti võimalusi. Need lihtsalt käsitletavad lauaarvutid, mis on varustatud traadita kommunikatsioonide ja veekindla klaviatuuriga, on võimelised kaua aega töötama akuga ja on küllalt hästi kaitstud löökide eest kukkumisel.

 

 

Inteli pakutud arvutikonstruktsioon võimaldab tootjatel luua erinevatele haridusnõuetele vastavaid mobiilsete arvutite mitmesuguseid spetsialiseeritud mudeleid. Õpilase mobiilse personaalarvuti uus projekt pole lihtsalt järjekordne uuendus, vaid ka instrumentaalne haridusvahend, mis aitab vanematel ja õpetajatel kogu maailmas kasutada tehnoloogiaid, arvuteid ja juurdepääsu internetti hariduse kvaliteedi tõstmiseks.

 

 

„Täna on vaid 5%-l maailma lastest juurdepääs arvutisse või internetti,“ teatas Chien. „Haridus on parimaks näiteks, kuidas tehnoloogiad parendavad meie elu. Me näeme, et need aitavad õpetajatel muuta haridusprotsessi õpilastele palju efektiivsemaks ja huvitavamaks. Peale selle üllatas meid see entusiasm, millega lapsed omandavad uusi tehnoloogiaid. IT-tootmisharule on õpilase mobiilne personaalarvuti üks tehnoloogiate juurutamise võimalustest kogu maailma haridusprotsessis“.

 

 

Teise põlvkonna õpilaste mobiilsed personaalarvutid põhinevad protsessoril Intel Celeron M, sisaldavad mooduli Wi-Fi 802.11b/g ja toetavad kärgvõrke. Selle netbooki perekonna tippmudelil on 9-tolline LCD-ekraan, 6-elemendiga aku, 512 MB operatiivmälu, 30 GB kõvaketas ja integreeritud veebikaamera. Õpilase mobiilsed personaalarvutid, mis baseeruvad Inteli tehnoloogial, toetavad operatsioonisüsteemi Microsoft Windows XP ja Linux`i erinevaid versioone. Need netbookid (koos ettemääratud haridustarkvaraga) sobivad suurepäraselt õppeprotsessiks. Tarkvara ja sisu tarnitakse vähemalt kaheksas eri keeles.

 

 

Chien rääkis ka sellest, et tulevastes õpilaste mobiilsetes personaalarvutites (Inteli tehnoloogia baasil) ilmub protsessor Intel Atom. Selliste arvutite arendamist jätkatakse programmi Intel World Ahead raames. See on üleilmne initsiatiiv, mis on suunatud digiseadmete kättesaadavuse ja haridusvõimaluste laiendamisele.

 

See pole kaugeltki kõik, millega jäi meelde Inteli tootearendajate kevadine Foorum, kuid praegu lõpetame. Inteli mitmest uuest initsiatiivist ja tehnoloogiast räägime lähemalt temaatilistes eripublikatsioonides. Ja üldse pole enam palju aega jäänud sügisese IDF-ni, mis toob kindlasti mitmeid huvitavaid uudiseid.

 

 

Teemakohased materjalid: