Täna on

2008. aastat võib julgelt pidada odavate personaalarvutite turu tormilise arengu alguseks. Mobiilelektroonika juhttootjad on eriti usinalt hakanud arendama odavaid "internetiarvuteid", nende algatust toetab aga suurim protsessoritootja Intel, kes oli eelteatanud mikrokiipide perekonnast Atom ja platvormist Cetrino Atom. Ning vastavalt prognoosidele on selliste lahenduste arenguperspektiivid väga roosilised. Intel loodab, et odavate personaalarvutite turumaht ületab lähima mõne aasta jooksul  (2011. aastaks) näitaja 100 miljonit arvutisüsteemi. Sama optimistlikud prognoosid on Taiwani firmal ASUS, kelle eesmärgiks on müüa umbes ligi 10 miljonit odavat sülearvutit 2008. aastal, 2009. aastal aga tuua maailmaturule juba kaks korda rohkem arvuteid – üle 20 miljoni. Seatud eesmärke hakkab ASUS täitma juba täna. Möödunud nädal oli märkimisväärne personaalarvutite Eee PC 900 ametliku väljalaske poolest. Esialgu on firma toonud välja protsessoritega Celeron M (sari ULV) varustatud arvutid, kuid kahtlemata tuleb tulevikus müügile arvutite Atom´i versioon. Millal hakatakse uuendatud Eee PC-sid tarnima maailmaturule, pole teada.

 

 

 

Kuid erilist tähelepanu tuleb pöörata just mudelile Eee PC 900, seda enam, et, võrreldes ASUS-e odavate arvutite eelmiste variantidega, on uudistoode palju tootlikum ning funktsionaalsem. Arvuti põhieeliseks on mõõtmetelt suurem LCD-maatriks, mille diagonaal on 8,9-tolli ja lahutusvõime 1024x600 pikslit. Seega saavad kasutajad omale väga mugava vahendi töötamiseks internetis: veebilehti kuvatakse täielikult ning puudub vajadus kasutada horisontaalset kerimist. Spetsialistid (kellel on juba see sülearvuti) märgivad ka veel LCD-maatriksi kuvatavat kiiduväärt pilti, kuigi see tõstis mõnevõrra arvuti maksumust. Sülearvuti tähtsuselt teiseks uuenduseks on puutepaneel, mis mõistab "žestide keelt", ehk on võimeline eristama mitut vajutust korraga (tehnoloogia GingerGlide). Samasuguseid lahendusi kasutatakse juba Apple´i toodetes (sealhulgas sülearvutites Air ja telefonides iPhone). Hämmastav on see, et arendajad on otsustanud lisada need funktsioonid odavatesse arvutitesse, samal ajal kui suur osa praegu toodetavatest sülearvutitest (sõltumata nende klassist) ei saa selliste võimalustega uhkustada.

 

Mudelis Eee PC 900 kasutatakse palju tootlikumat (võrreldes Eee PC esimese põlvkonnaga) protsessorit Intel Celeron, mis töötab sagedusel 900 MHz. Üleliigne pole ka ühe gigabaidine DDR400 operatiivmälu. Nende uuenduste tõttu on märgatavalt suurenenud sülearvutite üldtootlikkus, mis muudab igapäevase töö tarkvaraga mugavamaks, eriti siis, kui on käivitatud mitu programmi korraga. Märgime samuti, et arendajad pakuvad sülearvuti Eee PC 900 kahte varianti, mis töötavad kas operatsioonisüsteemi Windows XP või Linux juhtimisel. Viimasel juhul saavad kasutajad lisaks ka 8 GB vaba kettaruumi.

ASUS-e odavate sülearvutite üheks puuduseks võib pidada kaugeltki mitte rekordilist autonoomset tööaega (arendajate kinnitusel on see umbes 3 tundi). Sõltumatud testid on näidanud, et videoesituse režiimis piisab akude täislaengust vaid 1,5 tunniks. Töö tekstiga või internetiga tühjendab aku pikema ajaga, kuid ikkagi ei tasu rääkida mudeli Eee PC 900 mingitest silmapaistvatest võimalustest. See-eest on palju ahvatlevam sülearvuti hind – umbes 550 USA dollarit. Eee PC 900 on eelkäijast 150 USA dollarit kallim, kuid sellel juhul saab kasutaja märgatavalt mugavama ning tootlikuma seadme, mida saab kasutada teise arvutina tööks internetiga käigu pealt.

 

Arvuti Eee PC 900 võib olla hea tööloom, ent ta ei sobi üldse nüüdisaegsetele arvutimängudele. Kuid selliseks juhuks on olemas võimsate videokaartidega (sobivad ka kõige nõudlikumale graafikale) varustatud täisväärtuslikud lauaarvutid. Selles turuharus on tulemas järjekordne revolutsioon, mis on seotud NVIDIA graafikaprotsessoril GT200 põhineva videokaardi tulekuga maailmaturule. Me ei puudutanud seda teemat tahtlikult. Möödunud seitsme päeva jooksul oli erinevatel riistvarateemalistel veebilehtedel ilmunud järjekordne info lauaarvutite graafika tulevase lipulaeva karakteristikutest. Alguses ütleme, et Kalifornia firma ametlikud esindajad on kinnitanud (ehkki mitte otseselt) uue tippvideoprotsessori valmistamist. Uus lahendus hakkab sisaldama üle 1 miljardi transistori, ent seejuures ei mainita mingeid koodmärgistusi. Kuid sellele vaatamata, on see number juba korduvalt kõlanud just lahenduse GT200 puhul, nii et võib kindlalt öelda: NVIDIA valmistab unikaalset protsessorit. Mitteametlikud infoallikad kinnitavad, et avalikkusel on võimalus näha videokiipi GT200 näitusel Computex 2008, kus demonstreeritakse ka tippvideoprotsessorit AMD RV770.

 

Lühidalt mainime protsessori GT200 mõningaid arhitektuurilisi eripärasid. Videoprotsessori konstruktsioon näeb ette kümme klastrit, kus igaühes on kakskümmend neli vooprotsessorit, kaheksa tekstuur- ja kolmkümmend kaks rastriplokki. Kahjuks on arendajad praegu loobunud ülikiirest GDDR5 graafikamälust ning paigaldavad selle asemel videokaardile GDDR3-mälu. Arvatavasti hakkavad mikroskeemid töötama sagedusel umbes 2,2 GHz, mis on selle mälutüübi parim tulemus tänapäeval. Kuid eesmärgiga suurendada videokaartide mälualamsüsteemi tootlikkust (selleks, et nivelleerida võimalik vahe protsessorite RV770 baasil töötavate konkurentidega) laiendasid insenerid mälusiini 512 bitini. Tuuma töösagedused on 600-650 MHz tuumale ja 1500 MHz shader´i plokile. Juba on korduvalt räägitud, et transistorite rekordiline arv tingib videokaartide ülisuure tarbimisvõimsuse. Seda põhjustab 65-nm tehnoloogiline protsess, millega plaanitakse valmistada niivõrd keerulist toodet. Esialgu lubab see tagada kõlblike kiipide väljatuleku suure protsendi ning juba hiljem (pärast 65-nm tootmisprotsessi lihvimist lihtsamatel toodetel) hakatakse seda kasutama protsessorite GT200 tootmisel. Selle tagajärjel peaks vähenema videoprotsessori tarbimisvõimsus ning võimalik, et mõnel määral suureneb töösagedus. Protsessoreid GT200 hakkab tootma Taiwani kiibitootja TSMC.

 

Sel ajal, kui ühed firmad lihvivad 55-nm mikroskeemide tootmistehnoloogiat, töötavad teised 32-nm infosüsteemi tehnoloogia kallal. Jutt on firmadest Infineon, ST Microelectronics, Chartered Semiconductor, Freescale, Samsung ja Toshiba, kes teevad (IBM-i juhtimisel) märgatavaid edusamme 32-nm tootmisprotsessi evituses. Põhitulemuseks võib pidada seda, et tehnoloogidel on õnnestunud valmistada transistor, mille tootmisel on kasutatud suure dielektrilise läbitavusega ja metalliventiiliga materjale. Ehk: Inteli järel olid sellised lahendused muutnud räniks ka tema konkurendid pooljuhttoodete maailmaturul. Tänapäeval peetakse tehnoloogiat HKMG (High-K/Metal Gate) optimaalseks lahenduseks uue põlvkonna integraalsete mikroskeemide tootmisel. Selleks, et illustreerida vajadust minna üle palju peenemale tootmisprotsessile, toovad arendajad järgmised andmed: mikroskeemide tootlikkus peaks kasvama umbes 35% (võrreldes 45-nm lahendustega), siis kui tulevaste uudistoodete tarbimisvõimsus väheneb 30-50%. Mis puudutab uute 32-nm kommertstoodete ilmumist maailmaturule, siis ligikaudse kuupäevana võib nimetada 2009. aasta keskpaika: projekt plaanitakse lõpetada kolmandas kvartalis, seadmete näidised peavad olema valmis selle aasta lõpus. Tähtis seik on see, et kõiki töövältusi, mis on tehtud 32-nm tootmisprotsessi ettevalmistuse käigus, hakatakse kasutama ka 22-nm tootmisprotsessis.

 

32-nm integraalsete mikroskeemide perspektiivid ei pane muretsema, kuid orgaaniliste valgusdioodidega valmistatud kesk- ja laiaformaadiliste süsteemide, samuti arvutimonitoride kommertsedu pole veel ilmne. See-eest portatiivelektroonika turuharus peaksid OLED-seadmete ekraanid leidma laialdase kasutuse ning seda eelkõige rekordiliselt väikese paksusega (võrreldes LCD-maatriksitega), mis lubab arendajatel konstrueerida palju õhemaid portatiivarvuteid, GPS-seadmeid, pleiereid jm. Nende sõnade kinnituseks demonstreeris Sony oma 3,5-tolliseid OLED-ekraane, mille paksus on vaid 0,2 mm. Märgime samuti, et seadmete lahutusvõime on 320x220 pikslit. Niivõrd märkimisväärseid tulemusi õnnestus arendajatel saavutada, kasutades madalatemperatuurilisi polükristalseid ränist kiletransistoreid ekraani juhtimisskeemi kujundamiseks.