Täna on

    Digitaalkaamerate tootjana on Casio juba ammu SRÜ territooriumil tuntud. Ja vaatamata tagasihoidlikule, ilma suurte reklaamikampaaniateta eelteadetele, täieneb selle mudelisari korrapäraselt uudistoodetega. Igas uues kaameras on mingi omapära, mis eristab selle mudeli konkureerivate mudelite suurest hulgast.

 

 

 

    Uue kaamera sensor on standardne. See on CCD-maatriks suurusega 1/ 2,5“ ning eraldusvõimega 7,2 Mp. Sellega on praegusel ajal on päris raske üllatada. Esiteks olid seesuguse suurusega maatriksid kasutusel juba 5-megapikslistes kaamerates, teiseks aga pakutakse kaupluste lettidel suurt hulka kompaktkaameraid, mille sensorid on ületanud psühholoogilise barjääri 10 Mp. Maatriksid eraldusvõimega üle 5-6 Mp ei ole kompaktkaamerate puhul midagi enamat kui turunduslik samm, kuna piltide trükkimisel on see liialdus ning koduses fotoalbumis ei erista professionaal 5- ja 7-megapiksliseid pilte. Kuid turg, õigemini konkurents, dikteerib oma reeglid ja seepärast on praegu väga raske leida kompaktkaamerat maatriksiga alla 6 Mp.

    Mille poolest standardkaamera siis silma paistab? Optilise stabiliseerimissüsteemiga ja seitsmekordse suumiga „peidetud“ objektiiviga, Casio fotoaparaatide standardse süžeeprogrammi valikuga Best Shot, videosalvestus vormingus H.264/AVC. Väljend „Peidetud“ objektiiv on loomulikult turundusinimeste riugas, tegelikult on see väike, lükandplaadiga varjatud objektiiv. Taolist konstruktsiooni kasutatakse tihti Sony kompaktkaamerates.

 

    Pakend on Casio standardse disainiga, mida pole pikemat aega muudetud. Komplekt on pakitud tihedalt, seda kätte saada on keeruline ning uuesti kokku pakkida veel raskem. Komplektis on laadija, ühenduskaablid ühendamiseks toitevõrguga (220 volti), videotehnika komposiitsisendiga (3,5 mm pulk ühelt poolt ning 3 RCA-d teiselt poolt), arvutiga ühendamiseks (USB-miniUSB), randmerihm, garantiitalong, täielik venekeelne kasutusjuhend, kaks draiveritega ning lisatarkvaraga plaati ning algajatele fotoharrastajatele mõeldud digitaalfoto kursus.

    Kaamera on väikeste mõõtudega. Minimaalselt paksuselt pole EX-V7 küll tšempion, kuid on väljaulatuvat osa arvestamata piisavalt õhuke - selle paksus on vaid 20,8 mm. Seade kaalub 149 g. Korpus on valmistatud paksust, emuleeritud pinnakaredusega alumiiniumist. Korpust ära kriipida on raske, kuna alumiinium ei ole ju plast.

    Korpuse väänamises ja kokkusurumises seisnev koostekvaliteedi kontroll lõppes fiaskoga. Korpuse seinad on liiga paksud selleks et neid oleks võimalik väänata, detailide kokkusobivus on ideaalne, seega ei õnnestunud ei raginat, ega ka kriuksumist fotoaparaadist „välja pigistada“. Tootmise täielikku automatiseerimise ajastul pole koostekvaliteet fotoaparaatide jaoks peamine, kuna hiina tootjad on selles suhtes heal tasemel, kuid selle parameetri järgi võib Casio EX-V7-le hindeks panna tugeva viie.

 

 

    Esipaneelil asuvad sisseehitatud stereomikrofoni kaks ava, autofookuse valgusti, mis on samal ajal ka fookuse indikaator ning taimer. Massiivne lükandplaat varjab objektiivi ning sisseehitatud välgu akent. Objektiivi ja välgu asetamine üksteisele niivõrd lähedale võib mõjutada punasilmsuse teket, isegi kui on aktiveeritud välgurežiim taolise nähtuse summutamiseks. Objektiivi avamisel võib tugev surve lükandpaneelile tekitada kriime, mida õnneks saab sõrmega ära pühkida.

 

 

    Kõik juhtseadmed ning ekraan asuvad tagapaneelil. Kaamera ekraan on värviline, diagonaaliga 2,5 tolli, 230,4 tuhat punkti (960x240). Ekraani paremal pool asub seisundindikaator, režiimide valiku ratas (automaatrežiim, Best Shot režiim, ava prioriteet, säriaja prioriteet, täielik manuaalrežiim, lihtsustatud menüü, videovõte ning Best Shot videovõte), liugurtüüpi suumi seadistuse regulaator, mis asub mitte harjumuspärases horisontaalses, vaid vertikaalses asendis, sisseehitatud süsteemvaljuhääldi avad, sirvimisrežiimile ülemineku klahv, menüüklahv ning ümmargune 4-positsiooniline juhtklahv, mille keskelt on sisestusklahv.

 

                    

 

 

 

 

 

    Allpool asuvad: metallpesa statiivile paigaldamiseks ning Casio ühendusliidese pesa. Üheltpoolt võimaldab ühendusliidese kasutamine paigaldada fotoaparaadi kiiresti alusele, mis on ühendatud laadimisseadmega, arvuti USB-siiniga ning komposiitvideosisendiga, kuid teisest küljest on aku laadimiseks ja piltide arvutisse laadimiseks kindlasti vajalik alus. See aga ei ole näiteks reisimise ajal eriti mugav.

 

 

    Alus on valmistatud läikiva pinnaga mustast plastist. See on otsekohe täis sõrmejälgi ning korjab kiirelt endale ka kriime. Aluse esipaneelil asuvad režiimide Photo ja USB valiku kaks klahvi (indikaatoriga) ning kahevärviline akulaadimisindikaator.

 

 

    Tagapaneelil asuvad miniUSB-liides, 3,5 mm komposiitvideoväljund ning pesa laadimisseadme külgeühendamiseks.

    Casio kaamerates toimub diktofoni sisselülitamine küllaltki originaalselt. Ilma kasutusjuhendita pole esimesel korral üldse kerge leida menüüs punkti “Diktofon“. Režiimide valiku ratta abil tuleb valida asend „Movie Best Shot“, vajutada pärast seda juhtklahvi keskel olevale sisestusklahvile (set) ning ilmunud videovõtte režiimide menüüst valida eelviimane punkt. Toimingute hulk on suur ning salvestamist ei õnnestu kiirelt sisse lülitada, kuid salvestuskvaliteet on üsna hea.

 

Kaamerarežiim

 

    Kaamera sobib neile kasutajatele, kellele on „digiseebikas“ tähtis parameetrite käsitsi seadistamine. Käsitsi seadistada on võimalik tõesti kõike – valge balanssi, särimõõdiku režiimi, särikahvlit, diafragma avamist, säritusaega, ISO-tundlikkust (64, 100, 200, 400, 800 ning režiimis Best Shot „kõrge tundlikkus“ kuni 1600 ühikut) ning kaamerat on võimalik isegi käsitsi fookustada.

 

 

    Kaamera veel üheks eeliseks on optiline 7-kordne suum. Selles ei ole midagi imelikku, kui mitte pöörata tähelepanu objektiivi miniatuursele suurusele. Fotorežiimi nõrgaks küljeks on makrovõte, mis on võimalik ainult alates 10 cm.

 

 

    Režiimis Best Shot on 33 eriefekti. Kõige rohkem pakub huvi dokumentide ning visiitkaartide pildistamisrežiim. Selle aktiveerimisel määrab kaamera dokumentide pildistamisel piirid ja dokumendi kaldenurga ning pakub välja viimase parandusvõimaluse ning pildiservade lõikamise dokumendi äärtest.

 

 

 

 

 

 

 

 

    Tööväärtused asuvad ISO väärtuste diapasoonis alates 64-st kuni 400-ni. Mürahulk väärtusel 800 on küllaltki suur, kõrge tundlikkuse (1600 ühikut) režiimi kasutamine aga on võimalik ainult juhul, kui ei saa kasutada välku, näiteks magavate laste pildistamisel.

 

    Fotonäidised (vaatamiseks tegelikus suuruses klõpsake hiirega pildile)

 

 

 

 

 

 

Videorežiim

        

 

    Foto- ning videovõtete režiimi seadistamine toimub ühismenüüs, mis ei tundu esmapilgul olevat eriti mugav, kuid ajapikku võib sellega ära harjuda. Valge balanss, särimõõdiku režiim ning teised seaded on ühised nii foto- kui ka videorežiimidele. Eraldi seadistatakse ainult resolutsioon ning videorežiimis on seadeid piisavalt: LP (long play 320x240 punkti), normal (640x480), HQ (high quality 640x480 punkti), HQ wide (high quality – 848x480), UHQ (ultra high quality 640x480 punkti), UHQ wide (ultra high quality – 848x480). Režiime on palju, nad erinevad üksteisest põhiliselt andmeedastuskiiruse ning - loomulikult - pildikvaliteedi poolest. Erand on vaid üks režiim – LP, mille puhul erineb nii resolutsioon – 320x240 punkti - kui ka salvestusformaat – Motion JPEG. Küllaltki kasulik on laiekraanrežiim, mis on tänapäeval nõutav televiisorite ning monitoride (küljesuhtega 16:9 ning 16:10) laia leviku tõttu. Videorežiimis ei ole optilist stabiliseerimissüsteemi, ning värinatest päästab ainult elektroonika.

 

 

Aku ning autonoomne töö

Tarkvara

Muljed ja järeldused