Täna on

   

 

    Varem vilksatasid ajakirjandusest läbi teated Nehalem-protsessoritest, kuid enamik nendest teadetest on siiani mitteametlikud. Hiljaaegu kinnitasid Inteli esindajad infot, et Nehalem-protsessorid hakkavad sisaldama kuni kaheksat tuuma, sealjuures teatavad erinevad allikad, et kõik tuumad asetsevad ühel kristallil, kuigi võimalik, et see realiseeritakse vaid Nehalem-protsessorite 32 nm tehnoloogia järgi toodetud kiipides.

 

 

 

    Mikroarhitektuur Nehalem hakkab toetama tehnoloogiat Simultaneous Multi-Treading (SMT), mis on tegelikult tuntud Hyper-Threading (HT) taassünd. Samuti on kuulujuttude tasemel läbi vilksanud teated nii-nimetatud MTT-tehnoloogiast (Multi-Threading Technology). Kuid milline see nimetus poleks ka, mõte on üks – Nehalem-protsessorites on Intelil plaanis kasutada iga tuuma jagamist kaheks loogiliseks (virtuaalseks) protsessoriks. Sel viisil võib 8-tuumalise protsessori puhul organiseerida üheaegse kuni 16 andmevoo töötluse.

 

    Uutes protsessorites kavatsetakse kasutada mitmetasemelist jagatava vahemälu kontseptsiooni. Sealjuures märgib Patrick Gelsinger, et jagatavaks muutub ainult kõrgeima taseme vahemälu. Samuti mainitakse tehnoloogiat Enhanced Dynamic Power Management, mis on seotud “vattide tootlusnäitaja“ täiustamisega, kuigi üksikasjalikud andmed praegu puuduvad.

 

 

    Inteli esindajatelt tuli info selle kohta, et protsessoris plaanitakse juurutada integreeritud mälukontrollerit (IMC). Praegu ei täpsustata, milliseid mälutüüpe IMC toetama hakkab, kuid arvestades Nehalem-protsessori valmimisajaga (2008. aasta teine pool), on loogiline oletada DDR3 toetust. Räägitakse FSB väljavahetamisest Serial Point-to-point Interconnect tüüpi (ilmselt on juttu CSI-st ehk Common Systems Interconnect´ist) kiire jadasiiniga. Kinnitatakse ka infot kavatsustest välja lasta integreeritud graafikaprotsessoriga mudelid. Muide, kõiki ülaltoodud teateid võib vaevalt pidada ootamatuks, tähtis oli leida kinnitust kuulujuttudele ja oletustele ametlikul tasandil.

 

 

    Kuulduste kohaselt esitletakse mikroarhitektuuril Nehalem põhinevaid kiipe platvormidel, mis on tuntud koodnimede all Stoutland ja Thurley. Platvormil Stoutland toimub andmeedastus CSI siini kaudu, kiirusega 4,8 kuni 6,4 gigatransaktsiooni sekundis. Selle platvormi piires mainitakse 72 siiniliinise PCI Express 2.0-ga varustatud Boxboro kiibistikku. Thurley platvorm hakkab toetama 42 siiniliiniga PCI Express´i. Süsteemi võib paigaldada kuni 96 Gb süsteemimälu. Võrguvõimalused määratakse Ethernet-kontrolleriga, mille läbilaskevõime on 10 Gbit/s.

 

 

    Kui Penryn-protsessorite hulgitarned on lähipäevade reaalsus, siis Nehalem-protsessorite puhul eksisteerib praegu mõningane määramatus tähtaegadega – räägitakse, et tootmine algab 2008.a. Kuulduste järgi ilmuvad uute kiipide esimesed väiksemad partiid 2008.a. teises pooles (tõenäolisemalt aasta lõpupoole), aga hulgitootmine algab 2009.a.

 

 

    Viimastel andmetel on 45 nm tehnoloogia tootmises pioneeriks järgmised tehased: D1D (Oregoni osariik, USA) ja Fab 32 (Arizona osariik, USA). Hiljem, 2008. aasta esimesel poolel, liitub nende vabrikutega Fab 28, mida praegu ehitatakse Kirjat-Gatis (Iisrael).

 

    Peale uute vabrikute ehitamise, on Intelil kavas varustada uute seadmetega olemasolevad. Näiteks, on plaanis ümber seadistada Fab 11X (Rio Rancho, New Mexico osariik, USA), kus oli esmakordselt korraldatud 300 mm² vahvlitel olevate kristallide tootmine. Esimesi, 45 nm tehnoloogial põhinevaid kiipe hakatakse siin välja laskma 2008. aasta teisel poolel. Otsustades tootmise tähtpäevade järgi, võib oletada, et sellest vabrikust tuleb üks tähtsamaid Nehalem-protsessorite tootjaid.

 

    Ees ootab aga ohtralt uusi kuuldusi ja fakte firma Intel 45 nm tehnoloogia põhjal toodetud protsessorite kohta. Praegu võtavad 45 nm tootmisprotsessist aktiivselt osa ka kompaniid IBM ja AMD nii et AMD ja Inteli fännide vahel ei ole kuidagi võimalik ära hoida intriige ega ägedat sõnavahetut. Aga meil jääb üle vaid oodata uusi huvitavaid teateid firma ametlikelt esindajatelt.